Kuidas seletada kuidas seletada pilte surnud janesele

  • Published on
    04-Aug-2016

  • View
    227

  • Download
    9

DESCRIPTION

Artiklikogumik Tartu 2010

Transcript

  • KUIDASSELETADAPILTE

    SURNUDJNESELE

    KUIDAS SELETADA

    Tr i i n u S i l l a s t e

    Christopher Rajaveer

    L i i s b e t E r e p u u

    Evelyn Raudsepp

    L a u r a K a l l e

    K e r l i J g i

    Marju Mndmaa

    K r i s l i n V i r k u s

    Mar i te Butka i te

    I n g r i d K i v i t a r

    K e r t u H o o l

    ?

  • KUIDASSELETADAPILTE

    SURNUDJNESELE

    KUIDAS SELETADA

    ?

  • Eessna

    Kuidas seletada Kuidas seletada pilte surnud jnesele? on kogumik, mis on sndinud teatraalse lahkamise ehk etenduse svaanalsi tulemusena. See sisaldab esseid, mttekike ja misanstseenikirjeldusi teatri NO99 samanimelise lavastuse phjal.

    Lavastuse lahtivtjateks olid Tartu likooli teatriteaduse lipilased peakirurg Ott Karulini juhatusel. Philisteks histeks lahkamismaterjalideks oli lavastuse tekstiraamat, 25.03.2009 etenduse salvestis ja hisklastus 19.11.2009, millele jrgnes vestlusring lavastajate ja dramaturg Eero Epneriga. Lisaks toimusid ka seminarid, kus vestluste kigus mindi aina sgavamale ja sgavamale jnese sisse.

    PS! Suur aith teatrile NO99, et nad avasid oma ukse ja olid valmis vastama kikidele surnud jnest puudutavatele ksimustele.

    Kuidas seletada pilte surnud jnesele ehk NO83

    Esietendus 10. mrtsil 2009

    Lavastuse idee, kontseptsioon, lavastus: Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper

    Tekstid: Eero Epner, nitlejad, Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper jt

    Tantsustseen: Mart Kangro

    Osades NO99 trupp: Rasmus Kaljujrv,

    Risto Kbar, Andres Mhar, Mirtel Pohla,

    Jaak Prints, Gert Raudsep, Inga Salurand,

    Tambet Tuisk, Marika Vaarik ja Sergo Vares.

    Jnest lahkasid

    Christopher Rajaveer, Evelyn Raudsepp, Ingrid Kivitar,

    Kerli Jgi, Kertu Hool, Krislin Virkus, Laura Kalle,

    Liisbet Erepuu, Marite Butkaite, Marju Mndmaa,

    Triinu Sillaste ja kursusejuhendaja Ott Karulin

    Kujundas

    Paavo Kmbre

    Tartu 2010

  • Sisukord

    Triinu Sillaste Ka sina, Brutus! 4

    Christopher Rajaveer Usaldusest teatri NO99 lavastuses Kuidas seletada pilte surnud

    jnesele9

    Liisbet Erepuu Atmosfrist ja thendustest, nende loomisest ja lhkumisest

    14

    Evelyn Raudsepp Improvisatsioon purgis/pildil19

    Laura Kalle Nitlejad ja rollid teatri NO99 lavastuses Kuidas seletada pilte surnud

    jnesele26

    Kerli Jgi Jnes kui kujund teatri NO99 lavastuses Kuidas seletada pilte surnud

    jnesele33

    Marju Mndmaa Inimene (inimlikkus) ja amet (ametlikkus) lavastuses Kuidas seletada pilte

    surnud jnesele37

    Krislin Virkus Kehade soovitav sooritus44

    Marite Butkaite M.A.I: Jnes on surnud. Elagu jnes!

    53

    Ingrid Kivitar Kuidas seletada surnud inimest elavale jnesele

    66

    Kertu Hool Igaks on kriitik76

  • 4Berliner Ensemble on parim trupp maailmas. Nende proovid kestavad rmiselt kaua. Moskvas kestavad mne nidendi proovid kaks aastat ja ta tuleb kohutav. See on ebann ega testa, et pikad proovid oleks midagi halba. (Brook 1993: 43) Olemata ninud htki teater NO99 proovigraafikut, sandan ma siiski arvata, et he draamalavastuse vljatoomiseks tehtav proovide arv letab siin majas tava 40 proovi ja ei minutitki rohkem!. Alati ei piisa neljakmnest proovist ka teistes teatri-tes, nt esimesi lavastusi tegevate lavastajate, vga keerulise materjali ja/vi tehnilise lahenduse puhul, fikseeritud teksti puudumise korral. Kuid plaan on vaja tita, aega pole rohkem. Teatrite rahastamine on Eestis otseselt seotud klastajate numbriga ja sellest tulenevalt ka etenduste arvuga. Etendusasutuste Seadus (RT 2003, 51, 353) 16 stestab Etendusasutustele riigieelarvest toetuse eraldamise phimtted, mille alusel mratakse riigitoetus klastaja toetusena. Toetuse saamise aluseks on n- riigitellimus ehk oodatav klastajate ja uuslavastuste arv ning nende loomiseks vajaminev tju kulu. Teatrite 2007. a. tulubaasist moodustas riigitoetus 61,98 %, kohalike omavalitsuste eelarvest laekunud toetused 4,72 %, piletimgitulu 20,68 % ja muu omatulu 12,62 % (Eesti Teatristatistika 2007). Olukorras, kus riigieel-arvet pidevalt krbitakse (lisaks teatripiletitelt kibemaksusoodustuse kaotamine), on esmane vahend omatulu suurendamine piletite mgist saadava tulu abil. Mis omakorda vib suure tenosusega thendada lihtsalt sdava meelelahutusliku repertuaari kasvu. Kuid ei pruugi.

    Hoolimata keerulisest majandussituatsioonist on teater NO99 nide suureprasest lbiljast ja oma reeglite kehtestajast Eesti teatrimaastikul, kes vrreldes teiste teatritega saab (vi on otsustanud?) endale lubada eriprasemat (sh luksuslikumat) tstiili ja teemade valikut. Mngides palju vlisfestivalidel on teater NO99 Eesti teatri visiitkaardiks Euroopas. Ilmselt on selle teatri puhul phjust uhkelt vastu rinda la ka kultuuripoliitika esindajatel. Niteks austas kultuuriminister oma kohalviibi-

    Ka sina, Brutus!Triinu Sillaste

  • 5misega oktoobris 2009. a. festivalil Baltiiski Dom mngitud etendust Kuidas seletada pilte surnud jnesele. Lavastuses endas rhutab Marika Vaariku Pr Kultuuriminister vajadust tutvustada Eesti kultuuri, osaleda kunstivistlustel, teavitada maailma sel-lest, mis on Eesti... Kas teater NO99 on Eesti teatri Wunderkind? Nii nagu seda oli Bertold Brechti Berliner Ensemble, mis loodi 1949. a. Saksa Demokraatlikus Vabarii-gis eesmrgiga la ls kultuuriga pahviks.

    Willmar Sauter leiab, et riik li Brechti teatri nol omale kultuurilise propaganda-

    instrumendi. Berliner Ensemble polnud eriline ksnes oma esteetikas, vaid kogu

    nn kontekstualiseeriva teatraalsuse poolest. Sauter nimetab kontekstualiseerivaks

    teatraalsuseks kunstilisi, organisatsioonilisi ja strukturaalseid (finantsiline toetus-

    ssteem) tavasid, milles teatrisndmus aset leiab. Organisatsiooniliselt oli Brechti

    teatrile iseloomulik: kindel trupp (osales lavastamisprotsessis ka ideede generee-

    rijana), lavastati ksnes Brechti poolt valitud nidendeid (palju tema enda tekste),

    tugevalt eristuv ning trupi koosts vljattatud nitlemisstiil. Prooviprotsess kestis

    tavaprasest pikemalt ning sisaldas lisaks kunstilistele eesmrkidele pedagoogilisi

    proovidesse kutsuti klalisi, tudengeid. Ning paralleelselt lavastuste ettevalmista-

    misega petati noori nitlejaid. (Sauter 2004: 89)

    Nii nagu vib nha sarnasusi Brechti ja Ojasoo teatrite organisatsioonilistes tava-

    des, on kattuvusi ka strukturaalsetes tavades: mlema snni aluseks olid poliitiline

    otsus ja korralik eelarve. Jaak Allik leiab, et teater NO99 on loodud riikliku kasvu-

    hoonena: Vanalinnastuudio vlg kustutati, trupp vallandati, uus teater sai alustada

    puhtalt lehelt, kuid juba ennast testanud teatri eelarvevahenditega (Allik 2006).

    Vanalinnastuudio juhtimisvead andsid vimaluse luua riiklik institutsioon alterna-

    tiivse (ideed kandva) teatritegemise ja -mtte jaoks. Distants meelelahutusele ja

    publiku meeldimisele orienteeritud Vanalinnastuudio ning uue sisu ja esteetikaga

    teatri vahel on mratu, lubades tmmata taaskord paralleeli Berliner Ensemble`iga.

    Brechti teater mjus publikule kui vrutuskuur emotsioonisltlastele: thi ja kle

    lava (Ema Courage), nitlejatevahelised distantseeritud suhted, kliiniliselt mjuv

    valgus, vritav mngulaad. (Oxfordi 2006: 466) Loodan, et poliitiline otsus, mis

    pani aluse he teatriinstitutsiooni liikumisele hest skaala otsast teise, oli teadlik ja ideoloogiliselt laetud. See oleks suurepraseks testuseks, et hoolimata paljude

  • 6kultuuriinimeste skepsisest1, eksisteerib kultuuripoliitika Eestis siiski. Vi vhemalt eksisteeris aastal 2004, kui teater NO99 loodi...

    Ojasoo on deklareerinud, et vaatamata (rahalistele) raskustele tuleb teha seda, mida igeks peetakse. Ei saa pidevalt publikule vastu tulla ja numbreid lugeda. Ja siit me juamegi teatri terviku, idee ja vastuseisuni. Me ei otsi kindlapeale lahendusi, ei tee kompromisse ja allahindlusi, eelkige endale. (Ojasoo 2006). igupoolest ei tee teater NO99 allahindlusi kellelegi, isegi mitte oma juriidilisele isale. Teatri NO99 Kuidas seletada... murrab erinevalt PFF-i hundist ka kodu lhedalt. Just kasvuhoone tingimustes eostatud teater toob he aspektina lavastuses Kuidas seletada pilte surnud jnesele vlja valupunktid meie kultuuripoliitikas (rahasta-mine) ning kunstimistmises, vaimu ja vimu vahekorras laiemalt. Marika Vaariku Pr Kultuuriminister seisab lejnud trupist eraldi kll resoluutselt vastandudes, piire kompavalt sulanduda pdes, kartlikult toimuvat seirates kui omamehelikult kampa les. Temapoolsed positsioonimuutused ei kiguta aga vraksolemist ja -jmist.

    Niteks seisab vimuesindaja keset lava sirgeselgselt oma halli-vrvilises lillemust-riga ikis kostmis, ootusrevus pilgus ja noilmes. Mehed sammuvad aeglaselt, saaki haistvate loomadena mber naise, korda-mda lhenedes ja naist suule suudeldes. Nagu ta polekski inimene, vaid oma puudutamise lbi nnistust lubav phakujuke. Tulevad ka trupi kaks naisliiget ning suudlevad ministrit suule. Soolisus kaob. Jvad eesmrgid (meeldida ja meelitada, alandada ja alandatud saada) ning sotsiaalsed rollid. Suudlemine muutub hirivalt intensiivseks ja piinlikuks. Muusika vaikib. Minister knnib, hbi pilgus, kuid pea psti, kindla sammuga uksest vlja. Olukord muutub veelgi pingelisemaks ministri jrgmise lavale ilmumisega, mil trupp on tegevuses loom-inimeste mngimistega, keskmes Oleg Kuliku hullunud koer-meest jljendav Risto Kbar. Hea tava on, et proovi sisse ei marsita, kuid tundub, et miljoneid liigutavatel inimestel on siinkohal eelis. Teade jrjekordsest rahakr-pest paneb koer-mehe urisedes mber ametniku tiirutama. Stereotpsed vaim ja vim on laval kohal esimene hullunud agressiivuses (eneseiroonia?), teine pin-gutatud normaalsust rhutades. Seekord lahkub fsilise ahistamiskatse lbi elanud ametnik juba joostes.

    1 Vt nt Tsoon nr 5: vestlusring Eesti kultuuripoliitikaks on server ja tolm selle peal, intervjuu Berk Vaheriga, intervjuu Kaarel Ojaga; Kaarel Tarand Iga armuaeg saab kskord lbi - Sirp 20.03.2009.

  • 7Ojasoo kasutab vritust valgustamaks sotsiaalsete rollide vahelisi vimusuhteid. Brechti vritusefekt on Brooki snul ettepanek peatuda: vrutamine on kat-kestamine, vahelesegamine, millegi vastu valgust hoidmine, meid uuesti vaatama panemine. (Brook 1972: 64). Niteks jupositsioonil paiknev rimees (Andres Mhar), kes soovib palgata nitlejat htujuhiks ja htlasi kasutada veetlevat nit-lejannat isiklike vajaduste rahuldamise otstarbel, peegeldab seelbi suhtumist, et raha eest saab kike ja kui keha on tvahend, siis igal tasandil. Marika Vaariku kultuuriametnik katkestab naudingu nitlejate improvisatsioonidel phinevast snni-pevakingituse jlgimisest, ksides keset jrjekordse fallilise kuju kehastamist, mis on nende elu mte. Hullu koer-inimese ja ametniku stseen tekitab ksimuse hulluse-normaalsuse vahekorrast, kunstnike eelarvamuslikust suhtumisest ametnikkonda ja vastupidi.

    Minister paigutab nn kunstiinimesed endast allapoole ning suhtleb nendega petlikul toonil. Erilist infantiilsust kujutab vide, et raha vetakse ra, tehakse mningaid mberjagamisi ja antakse tagasi ning kik on nii nagu varem. Meenuvad arutelud piletite kibemaksusoodustuse teemadel, mil pti teatrijuhte ja kultuuriavalik-kust vluda sarnaste argumentidega. Vaariku rahvariietes ilutseva kultuuriametniku nudlik mis suunas me oleme siis sammud seadnud? tekitab tahtmise esitada vastuksimus ametnikule endale. Kuid ssteem nib toimivat ksuliini pidi, mitte diskussioonina. Ja nii phjustab kultuuriametniku ilmumine, kned rahast ning vaja-dusest kultuur ra testada kahel korral laval asjade kokku pakkimise. Esimene kord piirdub see juhtmete kerimise ja klarite ralohistamisega. Teisel korral vee-takse lava keskele kogu dekoratsioon (vlja arvatud seinad) ja rekvisiidid, seotakse laevakujuliselt kokku ning tmmatakse lae alla.

    Miks toob just teater NO99 lavale kultuuripoliitika kitsarinnalisuse ja pealiskauduse? Hoitud ja armastatud publiku poolt, kultuuripoliitilise tegevuse lemmiklaps, hsti rahastatud, kikide vimaluste teater...? On see teatrivlja sisene tagala kindlus-tamine, et end ra igustada teiste teatrite silmis? NO99 on teater, mille eest Pr Kultuuriminister vib iseendale lputult aplodeerida, sundides nakatava eeskujuga plaksutama ka saalis istuvat publikut. Teisalt tuleb tal siiski tunnistada, et mr-jaks saamine on palga sees ning ka selle eest on lavastuses hsti hoolt kantud. Kirjavahetuses kultuuriministeeriumi teatrinuniku Tnu Lensmendiga teater NO99 asutamise teemadel, mainis ta muuhulgas, et Tiit Ojasoo oli kandidaatitest ainus,

  • 8kes midagi konstruktiivset elda oskas, ainuke, kellel oli uue teatri suhtes idee. Kuid need teised... toimetavad nad ju edasi teistes teatrites...midagi luues.

    Kasutatud kirjandus

    Allik, Jaak 2006. Vastused NO99 ksimustele. NO99: teater [NO99

    tekstikogumik]. Tallinn: Eesti Teatriliit, NO99 (lehekljed mrgistamata).

    Brook, Peter 19972. Loomingu Raamatukogu nr 44/45. Tallinn: Perioodika.

    Brook, Peter 1993. Tallinn: Eesti Raamat, Eesti Teatriliit.

    Eesti Teatristatistika 2007. Eesti Teatri Agentuur. www.teater.ee

    Ojasoo, Tiit 2006. Ettekanne Prnu juhtimiskonverentsil. NO99: teater [NO99

    tekstikogumik]. Tallinn: Eesti Teatriliit, NO99 (lehekljed mrgistamata).

    Oxfordi illustreeritud teatriajalugu 2006. Tallinn: Eesti Teatriliit.

    Riigiteataja www.riigiteataja.ee

    Sauter 2004 = Theatrical events: Borders, Dynamics, Frames. Edited by Vicky Ann

    Cremona, Peter Eversmann, Hans van Maanen, Willmar Sauter, John Tulloch.

  • 9 Teater on tervik, mis koosneb paljudest omavahel lahutamatutest komponentidest. heks neist on usaldus, mis olulisel mral aitab kaasa nii nitlejat nnestumi-sele, korrektse teatriillusiooni loomisele, lavastuse idee parimale teokssaamisele kui ka snumi edastamisele publikule. Teater on oma loomult mng, millegi kujuta-mine, taastamine vi loomine. Teater NO99 lavastuses Kuidas seletada pilte surnud jnesele tleb Gert Raudsepa ks tegelaskujudeski: Me loome siin lihtsalt min-gisuguse illusiooni, mingi maailma, mida ei ole olemas. See on mng. Inimesed tulevad, usuvad, mni usub rohkem, mni usub vhem. Uskumiseks on vaja, et puuduks vritimistmine vi teineteisest mda rkimine. Nii tekib oht, et mte, kunstivormi taotlus teiseneb, hgustub vi lausa kaob. Enamasti pole see eesmrk omaette, mistttu usaldus teatris longata ei vi.

    Usalduse dimensioonid teatris vib jagada kolmeks: nitetrupisisene, lavastaja(te) ja nitlejate ning publiku ja nitlejate vaheline usaldus. Omavahel on need kik tihedalt seotud. Kui lavastaja usaldab nitlejaid, on nitlejatel kergem usaldada ka lavastajat. See liidab nitlejaid, tekitades soodsa pinna ldise usalduse tekkeks. Tru-pisisene usaldus omakorda lubab nitlejatel usaldada lavastajat rohkem. Viljakandva t tulemus on see, et side publikuga on tugev. Kui teatriklastaja hoomab lavalt trupi kokkumngu ja n he kindla asja ajamist, siis julgeb ta usaldada nitlejaid, kes kunstilises mttes on vaid vahendajad. Nende igale teole on omistatud mte. kskik millisel tasandil ksteist mistmata muutuvad need teod ksitavaks, sega-seks vi halvimal juhul tarbetuks. Kui ei teata, miks teha, pole vajagi teha.

    Kunsti loomise ja tegemise temaatikat ksitlevad teater NO99 nitlejad ka lavastuses

    Usaldusest teatri NO99 lavastuses Kuidas seletada pilte surnud jneseleChristopher Rajaveer

  • 10

    Kuidas seletada pilte surnud jnesele. Kuna tegu on improvisatsioonilise ja mngu-lise etendusega, siis lasub usaldusel selle lavastuse puhul erilisem roll kui tavaliselt, ehk isegi mrav roll.

    Trupisisene usaldus

    Teatri NO99 noored nitlejad on Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi abiga leidnud oma tee. Teater alustas uue ja erilise nhtusena Eesti teatrimaastikul: loodi pretsedent selle loomisel ning selline teater iseenesest oli Eestis esmakordne. Teater NO99 on edukalt kulgenud sotsiaalkriitilise ja modernse teatri vormelitega mngides tase-meni, kus enese kordamine vib mjuda laostavalt. See thendab, et nii lavastajatel kui nitlejatel peab olema iga lavastuse puhul absoluutselt arusaadav missioon. Mistagi peab teater teadma, mida ja milleks ta miskit teeb, ent modernne teater nuab midagi enamat. Vahendid ja vtted kipuvad olema vga metafoorsed ning nende koostoimeks, narrativiseerumiseks on hdavajalik tegijate ksmeel, mida ilma usalduseta olla ei saa.

    Kuidas seletada pilte surnud jnesele puhul on tegu lavalt hsti silmapaistva trupisi-sese usalduse ja ksteise mistmisega. Selle heks phjuseks on kindlasti lavastuse teema ja selle olulisus laval olevatele kunstnikele. Stseenides, kus rgitakse impro-visatsioonist, jb mulje, nagu nitlejad kneleks oma arvamusest ja otse sdamest. Ometi on neil rollid ikkagi olemas ning iseendana nad laval end ei tunneta. Jrelikult on see teksti isiklikkus, mis sellise imetabase siiruse loob. Niteks stseenis, milles arutatakse improvisatsiooni kasulikkuse ja toime le, paistab lavalt selgelt vlja nit-lejate endi suur huvi nii teema kui ka teiste arvamuste kohta. Improvisatsiooniline vestlus areneb hoogsalt ja sisukalt. Trupi arutlus on elav ning tekib tunne, nagu tekst polekski ette antud. Huvi tundmist teeseldud igatahes ei ole. Kui julgetakse avalikult diskuteerida teatud mttes privaatsetel teemadel, siis jrelikult peab olema tekkinud tugev usaldus. hishuvi midagi parandada presenteerib usaldust trupi vahel selles stseenis eriti vimekalt.

    Teiseks phjuseks on aastatepikkune koost vikese nitlejate arvuga teatris. Nit-lejad on ksteisega kohanenud ning tunnevad ksteise lavalisi vimeid. Esemete jljendamine kskluse peale, ksteise otsas turnimine diivanil ning diskussioonid on vike osa sellest, milles ksteisele tuginemine ja teineteise mistmine publikule

  • 11

    tunda on. Lisaks koosneb trupp ka sna noortest nitlejatest, kes tenoliselt jul-gevad spru-kolleege rohkem usaldada kui mnesse suurde repertuaariteatrisse kuuluvad nitlejad. Kik see on teinud vimalikuks lavastuse Kuidas seletada pilte surnud jnesele: nii vormiliselt kui ka sisuliselt usaldust nudev etendus ei saakski teisiti toimida.

    Nitlejate ja lavastajate vaheline usaldus

    Sujuv koost teater NO99 nitlejate ja lavastajate vahel nib aina suurendavat osapoolte ksteise mistmist. Sotsiaalkriitiline teater, mis lahkab kaasaja hiskonna murekohti, eeldab juba oma olemuse tttu, et teatritegijad ise heselt mingit muret mistaks. See loobki vajaduse sellest knelda, teavitada ja seda arutada. NO99 teatri puhul on just diskussiooni loomine vaatajais ja hiskonnas see, mis tegijatele korda lheb. Tiit Ojasoo on elnud, et idee tuleb inimesteni viia ning et ideega sama olulised on inimesed, kes seda ideed teostavad (Ojasoo 2006). Seega thtsustab ta nitlejaid teadlikult. Samas artiklis arutleb lavastaja: ks olulisemaid punkte prooviperioodil on see, kui moodustub trupp. Vormiliselt ja vliselt on trupp enamasti algusest peale olemas, aga ma mtlen seda vikest vabanemise hetke, mis tavaliselt juhtub proo-viperioodi esimese kolmandiku lpuks, kui inimeste kehadesse juab arusaamine, mille prast me oleme kokku tulnud. Siis kaovad ra asjatud ksimused ja trupi liikmed saavad uue ju. Kuidas seletada pilte surnud jnesele puhul on jud nitlejatel testi sees. Laval ollakse phendunud, asja aetakse ilmselge kirega, mis eelkige vljendub nitlejate suures phendumuses, siiruses ja enesekindluses, mis publikuni kiirgub. heks niteks paljudest on stseen, mil Inga Saluranna lavakujul on snnipev ning tema irooniliseks kingiks mehelt on teatrinitlejad, kes saavat ki-gega hakkama. Kolme mehe kehakeeles erinevate asjade vljamngimine on lustlik ning pakub rmu ka tegijatele. Oluline on see, et selle stseeni ajal on ka lejnud trupiliikmetel kaasaelav ja stitav ngu ning see pole kaugeltki mitte ainus kord.

    Lavastuse ideed (kunstist rkimine, kunstnikuks olemine, kultuurimured) on nit-lejatel hsti selgeks meldud ning laval toimuv paistab telisena ka vlja. htse, usaldusliku idee olemasolu kinnitab ka Mirtel Pohla, eldes hes stseenis: Me hak-kame kik seda hte mtet, seda hte asja, mis vlja tuli, taastama. Nitlejad ei avalda otseselt isiklikku arvamust, nad on rollis. Ent rollid on kujunenud trupi ja lavastajate isiklikest arvamustest. See teeb ka rolli nitlejale usaldusvrseks. Lisaks

  • 12

    teavad Ojasoo ja Semper, kuidas trupiga kituda ning hismuredest knelemine aitab veelgi lavastuslikule edule kaasa. Usaldus on kasvatanud usaldust ning viinud nnestumisele improvisatsioonide ja emotsioonide knulisel teel.

    Nitlejate ja publiku vaheline usaldus

    Teatril NO99 on olemas muuhulgas oma kindel publik, kes ikka ja alati uusi lavas-tusi kaema tuleb. See ringkond on teadlik teatri petest ja hoiakutest, samuti ka vormelitest, mida rakendada armastatakse. Tegu on publikuga, kellele noteaterlik-kus meeldib ja kes sinna elamusi otsima lheb. Publik on saanud varasemalt teatud garantii, neil on tekkinud usaldus teatri tegijate ja taseme suhtes. Nad julgevad usal-dada rohkem ning see aitab sageli kaasa teatriansambli pdlustesse ja muredesse sulandumisele, teatriillusiooni realiseerumisele vimalikult krgel tasemel. Krge ootuste horisondiga publikul on htlasi lihtne ka pettuda: kui on maitstud paremat, ei pruugi uus ja hea nii hea olla. Lavastuse Kuidas seletada pilte surnud jnesele puhul on NO99 jrjekindlal publikul vimalus elamus saada, kui vaadatakse kauge-male teatraalsest omapratsemisest ega tajuta lavastuse sisu pelgalt kunstiinimeste ja ministri lootusetus vastasseisus. Teatrit tundev ja usaldav publik suudab teno-liselt mista sgavamalt.

    ldine publik koosneb aga kiksuguse tausta ja arusaamadega inimestest. he teatri saalis ei saa kunagi olla tielikku publiku usaldust. Hea lavastuse puhul vib usaldus kasvada, ent skeptitsism ei saa kaduda. Tnapeva teatrikunst, mida teater NO99 viljeleb, ei meeldi ega sobi paljudele inimestele, eriti konservatiivsemale kontingen-dile. Kuidas seletada pilte surnud jnesele on piisavalt sndsusetu ja lbe. Kurvalt naerdakse kultuuripoliitika ja ministri le ning kasutatakse julgeid vahendeid: kul-tuuriminister kustakse tis, temasse suhtutakse kui teistsugusesse (nt stseen, mil rahvariietes minister diivanil jb piinlikusse vaikusse), tema peal rahuldatakse kiima jm. On vga vimalik, et selle peale publik ehmub ega oska oma tunnetest aru saada. Nitlejaid usaldada pole sel juhul kerge. Stseenide ajal, mil mte on ehk sel-gepiirilisemalt vljendatud (nt ministri snavtud, nitlejate arutlevad stseenid), on ldine publik laval toimuvaga paremini haakuvam ning usaldus on suurem.

    Usaldusega on lavastuses mnes kohas ka teadlikult mngitud. Hetkel, mil jnesed uurivad seinal olevaid pilte, mngitakse publiku usaldusega. Kui lhtuda sellest, et

  • 13

    rumalad jnesed, kes kunsti ei mista, on saalis viibijad ise, siis nevad nad laval-toimuvat kui enese haledat peegelpilti. Seega kombitakse selles stseenis usalduse piire. Seda ei pea ksitlema kui rmiselt tsist viidet, ehk heidetakse siin publiku le pigem nalja. See eeldab aga kindlalt juba usaldussuhte eelnevat tekkimist. ht-lasi on see stseen, mis usalduseta toimiks teisiti, tenoliselt hvardavamalt. Seega ulatub usalduse roll ka lavastuse mistmiseni.

    Publikut selles lavastuses tavamoel oluliseks ei peeta. Tambet Tuisk vtab kll neljanda seina maha, ent see jb alles ja tiesti teadlikult. Publik olgu lihtsalt pealt-vaataja selle sna kige otsesemas mttes. Nemad laval loovad oma interjri, selles on tunda mingisugust isiklikkust (n- prooviruumi tunne) ning publik nib olevat justkui unustatud. See saab olla vimalik tnu sellele, et trupp oma vaatajaid usal-dab. Publik jetakse kll ksi, nitlejate ja publiku vahel aga side ei kao. Pinge silub, sest kogu aeg on tunda, kuidas vaatajaile erinevaid teemasid avada ja selgitada proovitakse. Edasine mistmine jb vaid publiku osaks. Seega toimib siin kahe-poolne usaldusside, kus ks pool on n- viskaja ja teine pdja rollis. Loodavad ju tegijad, et idee juab inimesteni.

    Seega toimib usaldus lavastuses Kuidas seletada pilte surnud jnesele llatavalt hsti. Lavastajate sihikindlus on viinud nitlejatest partnerid ksmeelele, mis tagab etendustes lavalise snergia. Keegi pole ra, keegi ei ni tahtvat teha teisiti. Usaldus laval peegeldub publikusse, viimase usaldus etenduse suhtes sltub aga igast vaa-tajast endast. Tehniliselt nib teater selle lavastusega olevat saavutanud ootamatult krge usaldustaseme.

    Kasutatud kirjandus

    Ojasoo, Tiit. 2006. Ettekanne Prnu juhtimiskonverentsil.

  • 14

    Ingo Normet on tabavalt elnud: Kik, kes laval on, peavad olema ssteemis, ja see ssteem koosneb nitlejatest, kes tulevad igaks oma energiaga, igaks oma maailmaga. Ja kuidas nad kokku viksid klappida, kuidas tekivad juvljade omava-helised mjutused seda tuleb kaua melda. Nitleja energiatase on muutuja, mis varieerub htust htusse. Sama kehtib vaataja vastuvtlikkuse kohta (Piik 2009). Kas, kuidas ja mil mral need muutujad teineteist ja seelbi etenduse kulgu mju-tavad? Iseranis thtsad on need ksimused teater NO99 lavastuse Kuidas seletada pilte surnud jnesele seisukohalt.

    Selles, milline atmosfr konkreetsel htul laval kehtestatakse, mngivad rolli luge-matud asjaolud. Loeb see, milline on nitlejate eelhlestus, nende valmisolek, aga loeb ka see, millega alles lavale astudes silmitsi seistakse.

    Knealuse lavastuse puhul ei ole kindlat, ettenhtud atmosfri, mida tuleks saavu-tada. Laval tegeletakse aja, mitte atmosfriga (atmosfri tekitabki aja nihestus). Selgepiirilise atmosfri tekkides on oluline see lhkuda. Tsiteerin siinkohal Carl Gus-tav Jungi: Nitleja avab mngides osa ka sellest, mis on omane meile kigile. Teater on hiskonnas vajalik, kuna ta viib rituaalse mngu kaudu inimesed kokkupuutesse krgemate jududega, kollektiivse alateadvusega. Ka antud lavastuse nol on tege-mist rituaalse mnguga. Rituaale ei fikseerita. Kui kontakt saavutatakse, tuleb see katkestada ning otsast alata. Iga kord, igal htul on tegemist uue rituaaliga. Kige paremaks niteks atmosfri lhkumisest on improvisatsioonid, lbi mille tekib iga kord uus atmosfr. Atmosfr kui kogusumma nitlejatest see, millised konkreet-sel htul ollakse. Igahel on oma kulgemine, seesmine aktiivsus. Nagu tleb Mart

    Atmosfrist ja thendustest, nende loomisest ja lhkumisestLiisbet Erepuu

  • 15

    Kangro oma lavastuses Cant Get No / Satisfaction, kui ollakse kulgemises, siis ei vlistata mitte midagi. Atmosfr on seega juhuslik, mitte ige ega vale. Jah, tepoolest, midagi on ju ette antud. Niteks on teise improvisatsiooniploki teemaks linnavljak. Kuid see, milline atmosfr sel linnavljakul tekib, millised sndmused seal aset leiavad, on ikkagi juhuslik. Ainsana saame rkida loomingulisest atmosf-rist. See aga sisaldab endas nii palju erinevaid atmosfre, et neid konkretiseerida on vimatu.

    Ksitlemata mistet kvaliteet hinnangulisena (kvaliteetne atmosfr kui ige atmosfr), vidan, et atmosfri kvaliteet vib, aga ei pruugi oleneda sellest, kui hsti nitlejad omavahel kokku saavad. Nitena vib tuua snnipevastseeni alguse 25. mrtsi etendusel. Silmaga nhtavalt ja krvaga kuuldavalt hlestumist ei toi-munud (laulmist alustati eri krgustelt, nnesoovid jooksid teineteisele sisse), kuid atmosfr nii laval kui ka saalis oli sellegipoolest kvaliteetne toimus energiava-hetus. Illustreerin toodud nidet liguga Katrin Nielseni draamaimprovisatsioonile keskenduvast magistritst: Momentaanselt tuseb lavalolijate sisemine toonus, thelepanu teravneb ja on tiesti hoomatav, et midagi toimub. Hetk hiljem ajab ootamatu reaktsioon vi lahendus nitlejaid naerma, tekib lbutunne, isegi traa-gilises stseenis. Seda tajub ka publik, kuigi enamasti ei saa vaataja aru, mis on segamini linud. Publiku jaoks tegevus laval aktiviseerub ja haarab kaasa lausa fsiliselt on nha, et nitleja mtleb, et ta on kohal ja kontakt intensiivistub. Naer antakse andeks, sest on justkui vabanev energialaeng (Nielsen 2009).

    Ei saa rkida hest, kogu etenduse ajal lava kohal krguvast atmosfrist. Nite vib taas kord tuua 25. mrtsi etenduse varal. Kui etenduse alguses (Marika Vaa-riku sissejuhatav kne, Sergo Varese telefonikned) tundus kohati, et vljaeldud snade taga puudub emotsioon usk sellesse, mida eldakse , siis etenduse lpu poole toimuv diskussioonistseen oli tnu nitlejate kohalolule elav ning seega mjuv. Vimalik, et atmosfri muutuse tingisid situatsioonid, kus midagi lks viltu laval-olijate vahel tekkis rtminihestus, viivitus, elavnemine, olukorra mberhindamine ja mberorienteerumine (Nielsen 2009). ks neist situatsioonidest vis olla eespool mainitud-kirjeldatud snnipevastseeni algus.

    Atmosfri laval mjutab ka publik saalis. Halvim, mis vib juhtuda, on see, et publik hakkab etendust sma. Nitleja tajub (vahel isegi neb), kui vaataja kas ei taha

  • 16

    vi ei suuda vastu vtta seda, mida talle pakutakse kui vaataja ei ole energiavahe-tuseks valmis. Taoline olukord, tingides nitleja kartuse olla igav vaadata, raskendab aga teatriime sndi. Eelnevat videt illustreerib lavastaja enda seisukoht: Loomu-likult ma loodan, et tekivad mingisugused geniaalsed lahendused, tiesti uskumatud kohad, mis mnikord tekivadki ja mis on vga uhked, aga nende hinnaks, sndimise eelduseks on see, et aeg-ajalt on igav, sest lihtsalt ei tulegi mitte midagi. Selle sn-dimise ja mittesndimise piiri kompamine on oluline selleks, et kunsti vastu vtta (Ojasoo 2009). Ehk siis see, kui geniaalsete lahendusteni mingil htul jutakse, on paljuski publikus kinni. Vastutavad nii looja kui ka auditoorium.

    Tambet Tuisu kehastatav tegelane tleb lavastuses: Kogu point on selles, kas lava ja saali vahel tekib suhtlus vi ei teki. See ongi kogu asja iva. Me vime ilgelt kee-rulist asja teha kaks inimest saavad aru, kolm inimest saavad midagi muud aru, lejnud saavad ma-ei-tea-mida aru. Mis vljendusvahendeid kasutatakse, see on tiesti... Kas see suhtlus tekib vi ei teki selles on ksimus. Tegelikkuses ei saa hise atmosfri loomine, suhtluse tekkimine lava ja saali vahel olla eesmrk oma-ette. Nitleja ainus lesanne on olla kohal.

    9. septembri etenduse ajal helises saalis kellegi mobiiltelefon. Samal ajal mises Gert Raudsep laval erinevaid viisikatkendeid, mis kll teatud mral varieerudes kor-duvad etendusest etendusse. Tol htul vis nha (igemini kuulda), kuidas nitleja saalis toimuvaga haakus, kuidas lava ja saali vahel suhtlus tekkis (vliselt on nitleja thelepanu suunatud ekraanil toimuvale): biitlite repertuaarist tuntud meloodia lks sujuvalt le fraasiks Francisco Trrega Gran Valsi nimelisest heliteosest fraasiks, mida laiem avalikkus tunneb Nokia tunei nime all.

    Nii nagu atmosfr laval, kujuneb ka lugu, kujunevad thendused igal htul vasta-valt konkreetsele publikule. Kujunevad ja kaovad kordumatutena. Tegevusliku teatri (action-teatri) puhul ei jookse narratiiv punktist A punkti B. Algselt on olemas ainult punkt A.

    Lavastus Kuidas seletada pilte surnud jnesele on kui ks suur tants, liigutuste jada. Pshilisi impulsse vljendatakse kehakeeles. Nitlejatel on hine rtm. Ees-mrk on vimalikult vhe thendusi valmis seisukohti, valmis mtteviisi lavale kaasa tuua. Thendused annab publik, kui annab. Vib ju ks struktuur genereerida

  • 17

    mitmeid tekste ning mitte iga struktuur ei edasta seejuures informatsiooni. Ideaal-juhul aktualiseerib igaks erineva teksti, suhtleb erineva tekstiga. Kasutades Madis Kolgi snu, teatrikunst, sndides siin ja praegu, on suunatud eesktt oma vaataja empaatiavime avardamisele (Kolk 2009).

    he nitena vib tuua tantsustseeni, kus on oluline inimene ra kaotada, talle thendusi mitte anda. Inimkeha muutub lihtsalt organismiks. Thendused mrab liigutuste kordamine. Ptakse kige lihtsamate vahenditega vaataja peas illusioon tekitada. Mng peaks olema klm, karge nitlejad ei tohiks endast midagi vlja anda. See muudab aga nitleja jaoks tema tegevuse, leldise eesmrgi mtesta-mise raskeks.

    Teise nitena vib tuua stseeni, kus kik lavaruumi titvad esemed kokku pakitakse ning valget laeva meenutava konstruktsioonina lae alla vinnatakse. Kirjeldatud tege-vuse lbi puhastatakse ruum ning puhastuvad nitlejad. Puhastatakse, nitamaks, et asjad-esemed lavaruumis pole ilmtingimata vajalikud selleks, et midagi edasi anda. Puhastutakse, et otsast alata. Kuigi eesmrk pole kujutada ei lootusrikast valget laeva ega hvardavat tanki, pole taolised tlgendused valed. Tegevusliku teatri puhul iged/valed tlgendused puuduvad.

    Kuidas seletada pilte surnud jnesele sisaldab palju viiteid nii kirjandusele, kujuta-vale kunstile kui ka muusikale. Lavastuse kaasautori ja kunstniku Ene-Liis Semperi snul kujutavad tsitaadid endast nii kummardust neile, keda tsiteeritakse, kui ka testust, et kige sellega saadi ka ise hakkama (Semper 2009). Publiku vastavaid teadmisi, viidete ratundmist ei saa aga eeldada. Kujutatakse ju laval proovi-, mitte kunstisaali. Tmmates paralleele teatri ja kirjanduse vahel: Kui tegemist on loo-mingulise inimesega, siis pole tema lugemine niikuinii passiivne mistmine, vaid justkui uue teksti loomine. Kui aga lugeja pole loominguks vimeline, siis peletab tekst ta oma arusaamatusega eemale, nagu siil oma okastega (Schutting 2003). Seega on philine kaasa melda ning olla omamoodi looja luua thendusi. Teatrit tuleks niikuinii mista mitte ainult smbolite-tsitaatide, vaid ka kohalolu kaudu.

    Kohalolu pakub antud lavastus eelkige lbi improvisatsioonide. Improvisatsiooni phimaterjal on alati improviseeriv inimene ise ja see informatsioon, millele ta tead-vus improviseerimise ajal ligi pseb (Noormets 2009). Teline vljakutse nitlejate

  • 18

    jaoks on korduvalt mainitud snnipevastseen. Mees (Sergo Vares) teeb naisele (Inga Salurand) snnipevakingi: kolm nitlejat (Andres Mhar, Tambet Tuisk, Risto Kbar), kes on seal selleks, et mngida ra see, mida neile eldakse. Esimesena tleb snu mees, seejrel naine ning viimaks ka teised snnipevaklalised (Mirtel Pohla, Rasmus Kaljujrv, Jaak Prints, Gert Raudsep). Kolm meest teevad etde. Nitlejate (Mhar, Tuisk, Kbar) olukorra muudab rakseks see, et vljahigatud les-anded, eelkige roppused, etendusest etendusse suurel mral korduvad. On ju he mrksna alla kivat kujutluspilti keeruline kmneid kordi originaalselt konst-rueerida, luua. Nii kiputakse alpikanni ikka kujutama psti seistes, plved ntkus, lessirutatud ked kljelt kljele tsumas justkui pilliroog tuule kes. Vikerkaart seevastu on etenduseti vga erinevalt kujutatud. Staatilisem variant: sirgete kte liikumistrajektoor joonistab hku kaare vikerkaare. Sellele vastandub edasi-tagasi hest saali horisondi otsast teise tttav nitleja.

    Vimatu on ennustada, kas ja milline energiavahetus konkreetsel htul lava ja saali vahel toimuma hakkab. Samad nitlejad, erinev publik see, mis snnib vi sndi-mata jb oleneb mlemast. Oleneb sellest, milline atmosfr vastastikmju toimel luuakse, milline lhutakse. Oleneb sellest, mida ollakse nus andma, mida vastu vtma.

    Kasutatud kirjandus

    Kolk, Madis 2009. Kas loomastumine vi lepitus? Sirp 20. mrts, nr 11.

    Nielsen, Katrin 2009. Draamaimprovisatsioon kui ppemeetod. Teooria ja prak-tika. Magistrit. Tallinn, lk 10.

    Noormets, Andres 2009. kds sltda plte srnd jnsle. Teater.Muusika.Kino nr 89, lk 32.

    Ojasoo, Tiit 2009. ETV kultuurisaade OP!, 7. aprill.

    Piik, Paavo 2009. http://www.lakoonia.ee/2009_03_01_archive.html.

    Schutting, Riina 2003. Saksa romantikud. Nidendid ja saatused. Toim. Mati Sir-kel. Tallinn: hiselu, lk 147.

    Semper, Ene-Liis 2009. Vestlus, 19. november.

    Lisamrkus: anals toetub vestlusele teatri NO99 nitleja Risto Kbaraga.

  • 19

    Improvisatsioon purgis/pildilEvelyn Raudsepp

    Intro

    Eesti teatris jb improvisatsioon pigem proovisaali, kus ta on ideid otsiv ajurnnak ja/vi loomeprotsessi kivitav jud. Nitelaval kohtame Katrin Nielseni snul puhast improvisatsiooni pigem situatsioonides, kus midagi lheb viltu lavalolija(te) vahel tekib rtminihestus, viivitus, elavnemine, olukorra mberhindamine ja mberorien-teerumine. Momentaanselt tuseb lavalolijate sisemine toonus, thelepanu teravneb ja on tiesti hoomatav, et midagi toimub. (Nielsen 2009) Tekib eriline energia, mis tihti vallandab naeru nii nitlejate kui ka publiku hulgas. Nitleja mtleb, ta on kohal, kontakt intensiivistub ja tekib, Valdur Mikita jrgi, loov kitumine vastand mitteloo-vale ehk normilisele kitumisele. (Mikita 2000) Ka publik mrkab vahet. Kinnistunud vormi korral vib nitleja endas kunstlikult tekitada kui tahes krge energiataseme, kuid improvisatsioonis vallandub loomulikul teel kunstniku loov rgenergia.

    Teatris kaasaegsust otsiv NO99 on pdnud pidevalt olla hiskonnas igel ajal iges kohas. Selgeid niteid sellest esindavad lavastused Nafta ja GEP. Seega, mis saaks olla parem tvahend sajaprotsendilise kohalolu saavutamiseks kui improvi-seerimine loomine siin ja praegu. Eriti siis, kui on vaja piltidega ratada surnud jnes. Osade improvisatsioonide vaimne vljaheide on konserveeritud purkidesse on salvestatud ja puhastatud ning toodud juba terviklahendusena vaatajani. On ka vrskeid pilte, mille elava loomise vlu tundus olevat ka improvisatsioonide kasutu-selevtu esmane siht. Galerii on uhke.

    1. pilt/purk: tle midagi, nad mngivad ra.

    Nitlejat kahemtteliselt arvustav tsitaat lavastusest: kiitus ja alandus hes purgis. Kiitus, sest kujutab nitlejat kikvimsana: sinu kujutlusvime ei j visualiseeri-jale letamatuks. Alandus, sest vljendab ameti komejantlikkust, etendajalikkust

  • 20

    nitleja on triist, kellelt tihti oodatakse vaid naeru lahtikruvimist. Juba ammu nuab teatriesteetika aga nitlejalt palju enamat kui lihtsalt naljatamist vi teksti ramngimist.

    Missugune peaks olema improviseeriv nitleja?

    Andres Noormetsa tsiteerides: Improvisatsiooni phimaterjal on alati improvisee-riv inimene ise ja see informatsioon, millele ta teadvus improviseerimise ajal ligi pseb. (Noormets 2009) Seega nitleja vaimne pagas on improvisatsioonis eri-liselt luubi all. Rkimata sellest, et tnapeva nitleja peaks olema liandekas, erinevaid vljendusvahendeid valdav multifunktsionalist, tstab uus teatriesteetika ta teliselt loovale positsioonile. Rahvakunstnikust elitaarkunstnikuks? Peeter Jala-kas on elnud, et kik, kes Von Krahli teatris vlja astuvad, peaksid olema selged kunstnikud, mitte nitlejad. Nad peavad suutma oma arvamust vljendada ilma kirjaliku teksti abita. (Jalakas 2002) Vaadeldav lavastus kinnitab, et ka teater NO99 pdleb selle poole. Laval on grupp kunstnikke, kes tegelevad erinevate teemadega, ning nende loovuse ks peamisi vljendusvimalusi on improvisatsioon. Teatri NO99 nitlejad on kahtlemata nidanud ennegi oma vimekust loojatena (rkides kaasa lavastuste valmimisel, mngides aktsioonides jne), kuid lavastuses Kuidas seletada pilte surnud jnesele on lisaks prooviperioodile vaja olla loov kunstnik ka lava peal

    improvisatsioonides.

    2. pilt/purk: Aga mida me otsime? Mida me sellega saavutada tahame?

    Kui lavastus tervikuna vtab mikroskoobi alla mitmed erinevad suhted (kunstnik ja tema abikaasa, krgkultuur ja proletaarlane, kunst ja kultuuripoliitika jne), siis improvisatsioon on koht enesevaatluseks. Lavariiulile tuuakse mitu purki ksimuste-kompotti, mis proovide aruteludest konserveeritud. Siiski, lisaks lahkamisele neb ka lahatavat.

    Mis toimub improviseerivas trupis?

    Lavastusest loeme vlja, et trupp otsib seda kergust, mis on improvisatsioonis, seda nnelikku energiat, kus asjad hakkavad lihtsalt juhtuma. Rasmus Kaljujrve snul tegelevad nad sellega, kuidas kivitada omavaheline mngumootor. (Kalju-

  • 21

    jrv 2009) Mnikord see hakkab tle, mnikord mitte. Seadusprasust ei leia ei teooriast ega praktikast. Improvisatsiooniplokis, mille teemaks on Peter Handke jrgi linnavljak, ei taha see mootor justkui kivituda. Jalutatakse palju ksi le lava ning kohtumisel teise nitlejaga tekivad vga pgusad kontaktid, mis tihtipeale ei arene kuskile. Kui eesmrk ongi linnavljaku atmosfri loomine, siis ikkagi tekib tihti teatav nutu ummikseis. Seda eriti, kui le vljaku jalutamised on lppenud ning improvisatsiooniruumis tekib seisev seltskond: sageli ei leita hist keelt; teise mttest kinnihaaramised on konkreetsed vastused, mitte aga edasiviivad ksimused; ei teki jooksvaid, arenevaid mttehargnemisi.

    ldiselt eelistab eelneva suurema improvisatsioonikogemuse ja -koolituseta teatri NO99 trupp reeglitust, kuid siiski on kasutusel mingisugused ldkehtivad printsiibid. Niteks ks phireeglitest ei blokeerib, jah aitab edasi partneri pakkumi-sele tuleb vastata positiivselt. See ilmneb, kui 25. mrtsi etendusel lheneb Andres Mhar Tambet Tuisule flirtivalt, klgelvalt, isegi imalalt. Rkimata sellest, et Tuisk mitte ei ignoreeri teda, vaid ka vastab vtab Mhari kevangu ning jalutab saa-giga vidurmsalt lavalt. Kompromissitu nusolek nuab nii grupisisest tugevat usaldust kui ka vrdseid suhteid. Katrin Nielseni snastuses: Terved grupisuhted eeldavad, et kik osalejad phenduvad tielikult ning suunavad oma ju ja ressursid hise eesmrgi saavutamisele. Niipea kui keegi hakkab domineerima, nrgestab ta kogu gruppi. (Nielsen 2009) Teatri NO99 trupp on enamasti alati mnginud htses ansamblis, kuid improvisatsioonis pannakse see veelgi tugevamini proovile. Kuna vaatajana htki dominanti ei mrganud, vib lugeda grupit nnestunuks.

    3. pilt/purk: Philine on ikkagi see vaba kunstniku ego.

    Aktsepteerinud nitlejat telise kunstnikuna, vaatleme teda vabas, loovas keskkonnas.

    Mis toimub improviseerivas nitlejas?

    Pshholoogiaprofessor Mihaly Csikszentmihalyi vidab, et improviseerides on vi-malik oma mina uurida. Selle vallandumiseks on aga tarvis kulgemiskogemust. (Csikzentmihalyi 2007) Etenduse phjal vites on kulgemine see nnelik energia, kus asjad juhtuvad iseenesest. Kige selgemini on taoline mentaalne seis mrga-tav snnipevastseenis, kus nitlejate trio visualiseerib kiires tempos vljahigatud

  • 22

    snu. Tambet Tuisk kommenteeris seda nii, et tihtipeale ta ei mleta, mida konk-reetsel hetkel tegi, kuidas reageeris on tekkinud lim kohaolu, kik ebaoluline on krvale lkatud ning fsis ja kujutlus ttavad koos. (Tuisk 2009) Sel hetkel asen-dab tihti teadvuse td alateadvus. Ruumid, millest nitlejad on ldiselt rohkem teadlikud, hakkavad siin pimedaid nurki ilmutama vib avastada klgi, mida tuleks endas edasi arendada ning millele thelepanu prata.

    Kulgemine ei ole aga kerge tekkima teistes improvisatsiooniblokkides. Miks? Esiteks, kindlasti on suures grupis raskem hisenergiat saavutada. Teiseks, Nielseni snul on absoluutne vabadus reeglite puudumise nol hoopis kulgemist prssiv. (Nielsen 2009) Vastuttav on ka lavastuse struktuur: fsilised improvisatsioonid vahel-duvad verbaalsete aruteludega improvisatsioonihoog saavutatud, lhutakse see peadmurdva vestlusega. Kindlasti leidub vastuolusid veelgi, kuid kuna kulgemist ei toimu alateadvus ei hakka domineerima , tuleb tielikult avada teadvus, kujutlus-pilt, loovus. See on kunstnikuks olemise aeg.

    4. pilt/purk: Me oleme ilgelt kaua tegelenud selle he osaga. Improvisatsioon on ainult ks osa sellest, mis on teater.

    Improvisatsioon kui etendus etenduses: improvisatsioon on ainult ks osa lavas-tusest, kuid ks olulisemaid. See on trupi hislooming siin ja praegu, mis vib erineval moel lavastusega haakuda, sltuvalt sellest, mis purki satub.Kuidas ttab improvisatsioon lavastuses?

    Taas Katrin Nielsenit tsiteerides: Teatrilavadele ei tule valmisproduktsioonid, vaid teadlikult tprotsessis olevad lavastused, et kontrollida oma mjuvust antud aja-hetkes. (Nielsen 2009) Mjuvus antud ajahetkes viks teatri NO99 teema olla kll. Lavastus enam tprotsessi ei kuulu, kuid improvisatsioon on proovisaali tva-hendina lavale tstetud. Kes aga ootab mngulisusest sndivaid vahvaid lugusid, peab pettuma igavus on purgis, arusaamatusest rkimatagi. Improvisatsioonid on kohati suurema tegevuseta, vhese liikuvusega, huvitavate kontaktide, lugude, vljenditeta. Etendus seisab. Vaatajana tekib ksimus: miks ma pean seda vaatama? Vi peabki see nii olema? Ehk ilmneb siit ka phjus, miks ei ole uuritud teooriat ning ptakse see katse- ja eksitusmeetodil ise luua. Nidatakse ju mngumootori otsi-mist, mitte mootorit ennast.

  • 23

    Nurjunud stseene kunstlikult lavastatud ei ole, kuid reeglituse ja vastuttava struk-tuuriga tekitatakse publikule vimalus tunnistada ebannestumist oma silmadega, just sel hetkel. Kui improvisatsioonistseen lhebki rappa, vib see avada meie jaoks uusi vaatevlju vi avaldada selgemalt otsingu erinevaid tahke. Lisaks tekitab luh-taminek tasakaalu: et tajuda teliselt head hetke, peabki vahepeal igav olema. Igal juhul on lbi improvisatsiooni vimalik nidata vahetut kontakti. Ehk leiab keegi ka vastuse ksimusele, kust algab nitlemine ja kust maalt algab see, mis on era-kordne see, mis igal htul juhtub.

    Vaatajana lksin etendusele lootusega, et improvisatsioonides tekivad huvitavad lood ja pnevad situatsioonid. Ootasin humoorikaid, kauneid hetki, mis snnivad laval ja kisuvad ka nitlejaid endid vabas keskkonnas naerma ja muudele emotsioo-nidele vaba voli andma. Etendusel pidin pettuma. Minu jaoks improvisatsioon nurjus. Ei ninud lugu ega mingeid mtteid. Kui aga see ei olnudki eesmrk (sest otsiti ju mootorit, mitte lugu), siis miks ei judnud see minuni? Ehk seetttu, et neljanda seina kunstliku kaotamisega tundsin end ja oma ootusi rhutatult thtsana? Seina

    rekonstrueerimisega jeti mind aga jlle omapead.

    5. pilt/purk: Kogu POINT on selles, kas lava ja saali vahel tekib suhtlus vi ei teki.

    Publik on see, kellele seletatakse, et seletatakse kunsti ja kunsti vastuvtmist ning seda, et vastuvtmine on sama thtis kui loomine.

    Milline on improvisatsioonides suhe publikuga?

    Nii mnelegi vib jda mulje, et improvisatsioonidega tahetakse kaotada neljas sein. Hoopis vastupidi neljas sein tugevneb. Rhk on muul trupisisesel mn-gul, mis kaotab hisenergia, kui thelepanu publikule hajub. Publikule keskendudes tekib esinemismoment, mille energia pole nii puhas kui lavalolijate omavahelisel, terava kontsentratsiooniga mngul. Thelepanu teravus ning puhtus on ka ph-jused, miks prooviprotsessis loobuti verbaalsest ja esemetega improvisatsioonist. (Ojasoo 2009)

    Sellegipoolest kistakse neljas sein hetkeks maha. Kes tunneb seda vhem, kes roh-kem. Selle selgemaks tunnetamiseks vlditakse eelnevalt silmkontakti publikuga.

  • 24

    Nd ptakse ta nost lugeda: Kas publik ldse ji uskuma, et me improvisee-riseerisime? Kas lava ja publiku vahel tekkis energia energia, mille vallandab nnestunud improvisatsioon, sajaprotsendiline kohalolu? Minu jaoks neljas sein ei kadunud, ka mitte selle juga mahatirimisel. Improvisatsioonidesse uskuma jin kll, isegi rohkem kui vaja. Osad etdid (niteks Mirtel Pohla hammaste pesu) tundusid

    oma lesehitusliku klje poolest just nd ja praegu laval improviseeritutena.

    Lavastus ldiselt ja eriti improvisatsioonid vajavad sajaprotsendilist kohalolu mitte ainult nitlejatelt, vaid ka publikult. Nii on vimalik paljudele improvisatsioonidel tekkinud arusaamatuks jnud ksimustele leida vastus aruteludest, kus nitlejad isegi vastuseid otsivad. Sealt leiab ka vastuse, miks ei kao neljas sein, miks impro-visatsioonid ebannestuvad: Nende improvisatsioonide kaudu ongi meil vimalik nidata, et just see ongi, mida me otsime.

    Lpulaul/tants/koor: See ei ole nii, et sa lihtsalt tuled ja tarbid kultuuri.

    Tundus, et konserveeritud olid improvisatsioonid, mille sisul oli selge snum (Kalju-jrve ja Pohla lepingu allakirjutamise stseen) vi mis kandsid selget visuaali (Pohla hammaste pesu). Erinevalt Toomikust olid need esteetiliselt puhastatud ning jtsid siiski mulje, et purgisupp on vrskelt valmistatud. Improvisatsioonipildid, mis loodi kohapeal, olid aga kohati nii vrsked, et muutusid publikule sgiks klbmatuteks.

    Kasutatud kirjandus

    Csikszentmihalyi, Mihaly 2007. Kulgemine: optimaalse kogemuse pshholoogia. Tallinn: Pegasus.

    Kaljujrv, Rasmus 2009. Vestlus 16.10.2009, Tallinn.

    Mikita, Valdur 2000. Kreatiivsusksitluste vrdlus semiootikas ja pshholoogias. Tartu: Tartu likooli Kirjastus.

    Nielsen, Katrin 2009. Draamaimprovisatsioon kui ppemeetod. Teooria ja prak-tika. Magistrit.

  • 25

    Noormets, Andres 2009. Kds sltda plte srnd jnsle. Teater.Muusika.Kino nr 8,9, lk 32.

    Ojasoo, Tiit 2009. Vestlussari Uus eesti teater. 12.03.2009, Tartu.

    Pesti, Mele 2002. Ruto, Sigismund ja Peeter. Eesti Ekspress 24.10.2002.

    Tuisk, Tambet 2009. Vestlus 16.10.2009, Tallinn.

  • 26

    1990ndail vttis teatriteoreetik Hans-Thies Lehmann kasutusele miste "post- dramaatiline". Jrgnev tekst lhtub arusaamast, et teatri NO99 lavastust Kuidas seletada pilte surnud jnesele vib pidada postdramaatiliseks. See thendab, et ka selles ilmneb tekstuaalsete ja teatraalsete praktikate teineteisest lbipimumine1. Nitleja lesanne postdramaatilises teatris ei ole enam anda pelgalt omapoolset tlgendust draamateksti ktketud karakterile. Nitlejalt nutav t hlmab endas sotsiaalse nrvi olemasolu, mitmeklgseid teadmisi erinevatest teadus- ja kultuu-rivaldkondadest ja muuhulgas ka iseenda fsilise ning pshilise mina laitmatut tundmist. Niisugune oleks postdramaatilise teatri n- ideaalnitleja. Nib, et nimeta-tud kriteeriumid kehtivad ka teatri NO99 nitlejate puhul.

    Mng postdramaatilises teatris seostub Baudrillardi simulaakrumite teooriaga2. Simulatsioon ei ole ei teesklus ega imitatsioon. See on replikatsioon, mis seisneb ise-enda kujutamises teisena. Siit vime jreldada, kui lavale astub niteks Jaak Prints vi Risto Kbar ja teda kutsutakse iget nime pidi, siis ta simuleerib enda loogilist kitumist antud situatsioonis. Sellisel juhul ei saa ta lavale minna aga tiesti ilma mngimata, justkui pingevabast iseolemisest otse lavale. Etendus hlmab endas siiski mingeid kokkuleppeid, millest kinnipidamiseks ei saa laval olla nitleja n- vali-matu mina, ta peab kontsentreerima antud situatsiooni tarbeks vajaliku mina, st

    1 Epner, Luule, 2007. Lisandusi post-mistestikule: postdramaatiline tekst. Keel ja Kirjandus nr 1, lk 114.

    2 Schechner, Richard, 2002. Performance Studies. An Introduction. London: Routledge. lk 117119.

    Nitlejad ja rollid teatri NO99 lavastuses Kuidas seletada pilte surnud jneseleLaura Kalle

  • 27

    simuleerima teatud vajalikke omadusi. Simulatsioon ei ole pettus, vaid nhtus, mille puhul asja vline klg ongi selle olemus vi saab selleks sisseelamise tulemu-

    sena ning kujutlus phjustab tegelikkuse mitte vastupidi.

    sna eos, prooviperioodi algul jtsime knealusest lavastusest vlja nimepidi ksteise poole prdumised. Ka minister on nimetu. See loometegelaste kamp, keda lavastaja ka vennikesteks kutsus, vib samahsti tegeleda teatri, tantsu, filmi, muusika vi kujutava kunstiga. Lavastus nitab kahe seltskonna loojate ning ametnike kokkupuu-tehetki. Kannaksime me oma nimesid, oleks see vahekord ehk liialt meie-keskne, jks

    liialt kitsaks3. (Siin ja jrgnevalt mrgib kursiivis kirjutatu J. Printsi kommentaare)

    Teisest kljest vime ksida, kas teatri puhul, mis dramaatiliste raamide asemel pretendeerib postdramaatilisele vabadusele, on vimalik tmmata piiri mngimise ja kitumise vahele. hest kljest on kll ka mngimine teatud sorti kitumine, aga kui tinglikult ksitleda kitumist vaid reaalelulise tegevusena, vib nende vahele kujutel-dava joone tmmata. Kas saab eeldada, et juhul kui probleemid, mida laval lahatakse, nitlejat ka eraelus puudutavad, siis ta kitub? Kui lavalolija rakendab oma elus ole-mise praktikat siin ja praegu, kas me saame selle illusioonides hendada ka tema olekuga seal ja siis? Selle poolest erineb Kuidas seletada varasematest teatri NO99 lavastustest: temaatika vis ka varem olla kiki liigutav, aga selles lavastuses toimuv puudutab neid nitlejaid inimestena ja inimesi nitlejatena palju otsesemalt. Vrreldes niteks Nafta! vi GEP-iga, mis on olemuselt samuti sotsiaalkriitlised, tunduvad nitlejad lavastuses Kuidas seletada palju rohkem kohal. Kuigi GEP-is mngisid nitlejad oma prisnimesid kasutades ning suure osa lavaajast ilma erilisi karakterit vljendavaid tundemrke kandmata, ei olnud ometi usutav, et viksime kas vi hommepev lugeda ajalehest nitlejaist, kes elus samasugust polgaamia-aktsiooni lbi viivad kui teatrilaval. Kahtlemata olid trupi omavahelised sidemed vga tugevad ka varasemate lavastuste puhul. Samuti ei ole vimalik vita, et varasemad teemad ei olnud vrdselt aktuaalsed, kuid liikudes loomingulistes otsingutes Andres Noormetsa horisontaalse ja vertikaalse maailmamudeli kokkupuutepunktile4, vib lavastuse Kuidas puhul nitleja lavalise ja sotsiaalse rolli vahele peaaegu vrdus-mrgi tmmata.

    3 Prints, Jaak. 2009. leskirjutus. November, Tallinn.

    4 Noormets, Andres, 2009. Kds sltda plte srnd jnsle. Teater. Muusika. Kino nr 8,9, lk 3034.

  • 28

    Nitleja kohalolu nuavad Jnesega samavrd nii Nafta! kui Gep. Igal lavastusel on oma tunnusjoon, mis muudab ta haavatavaks, kui ta mnelt etenduselt puudub. GEPis on see siirus. Tiesti jabur idee, mne jaoks natsionalistlik ja ovinstlikki. Sealsed vennikesed peavad ise siiralt uskuma oma mttesse, muidu muutub nende tegevus ja kogu see tkk mingiks kummaliseks jauramiseks. Jnese lavastus on empaatiast. Ilma empaatiata ei saa tekkida improvisatsioone. See kamp koosneb erinevatest kunstniku-minadest, aga pd kokku saada, ksteisele vastu tulla saab

    nnestumise nurgakiviks. Koos otsitakse neid nnelikke hetki.

    Lavastuse Kuidas seletada pilte surnud jnesele puhul nib, paar erandit vlja arvatud, et saame rkida kollektiivsest rolliloomest. See thendab, et praegusel juhul on individuaalsetest saavutustest vahest olulisemgi tsta esile rhma sooritust. Kui jutt juba sportlikele saavutustele lks, on mtet sama liini pidi jtkata. Niteks spordivistluste lekanne, mille puhul erinevalt tavalisest katkendlikust telepildist kski jrgnev ala eelmist ei katkesta. Antud stseen annab meile justkui iroonilises mttes aimu tiuslikust spordi- (vi kskik missugusest) -vistlusest, mille puhul vljakul ei toimu kunagi le he vistluse, nii et kikide alade esindajad saavad end erilistena tunda. Eestlastele oleks muidugi magus, kui niteks kettaheide saaks rah-vusvahelisest sama palju thelepanu kui 100 meetri jooks. Omal moel tekib paralleel teatrietendusega, millest ei ole vimalik htset sndmustejada eraldada ning nhtust ei j vaataja mtteisse htegi lnga, mida oleks vimalik edasi kedrata. Lavastu-ses Kuidas seletada veeretavad aga nitlejad lngakera nib, nagu oleks kik meie eest juba valmis meldud, aga lngaotsa ei leia kuidagi les. Vaataja ei pruugi aimata, millal on tegemist improvisatsiooni vi varem valmis seatud jrgnevusega. Vhemalt loodetavasti ei ole taotluslik, et publik saalist pideva kriitilise pilguga impro-visatsiooni ja kindlaks mratu piiri jahiks. Hoopis thtsam on tdemus, et nitlejate vahel on suhtlus ja energia ning tundub, justkui oleks peaaegu juhuslik, kes laval jrgmise numbriga esineb. Thtis on grupi toetus. Lavastuse esimeses pooles raamib enamikku sketidest lejnud nitlejatest koosnev publik. See on oluline, sest nad mitte ainult ei oota oma korda ega tekita illusiooni massist, vaid toetavad rhma lii-get (teisi rhma liikmeid) ning elavad igale juhtumisele kaasa, justkui neksid seda esimest korda. Ei tea, kas kik toimubki nii vi jetakse vaatajale ainult vastav mulje, aga erilise vrske hkkonna tekitab see kll.

    Kahe esiletusva liinina tuleb ksitleda Risto Kbara ja Marika Vaariku osatitmisi,

  • 29

    sest nende puhul nib olevat isegi vimalik knelda teatavast lbivast rollist. Kui Vaariku Proua Kultuuriministri roll on lbipaistvam, siis Kbara puhul tuleb pisut sga-vamalt uurida. Kas ei muuda tema lavalist illusiooni juba seik, et Kbar on ainuke lavalolija, kelle poole prdutakse nimepidi. Kll mdaminnes, aga vhemalt juhtus nii 25. mrtsi etendusel (Sergo Vares: Risto, toome lauad sisse). Sellele jrgnevas jadas kannab Kbar Vaarikule vastandudes teatavat lunastajalikku ohvrimrki, mida vimendavad igapevasest alandavamad tegevused, nagu oma naisele suhu oksen-damine, riiete ennastunustav hlgamine ja kulminatsioonina Proua Kultuuriministrile nkku kusemine. Teisiti mber panduna kunsti nimel kannataja, alasti koerusi tegev loom(e)inimene ja noor hakkaja sportlane, kes eneseteostuse nimel millegi ees ei kohku (loe kappakusemise finaal). Postdramaatilise teatri teoreetiku Hans-Thies Lehmanni jrgi siirdub alasti keha laval automaatselt thelepanu keskpunkti f-silise keha paljastus ei luba endale kinnitada mitte mingisuguseid uusi thendusi, ta on kige selgema thendusega just oma kriitilises avameelsuses5. Seega kohtu-vad Risto mnguplatsil praeguseks etmoloogiliselt lahknenud mistevljad loom, looming-loomeinimene mitte uut thendust loovas, vaid vahest algelisi thendusi

    tagasi toovas n- kbaratrikis.

    Kuigi lavastuse ngus nkkukusemisfinaal on tekitanud enda mber juba kllalt kmu, on vib-olla liiga palju kneldud stseeni taga seisvate tegelaste prototpi-dest, mitte aga stseenist endast kui kogu eelneva kulminatsioonist. Kuni selle hetkeni on vitluses kunstniku ja ametniku vahel vbelenud teatav energia, mis valju kne (Marika Vaarik) ja vaikiv-piinliku vastupanu murdepunktis on thendanud vitu pigem Proua Kultuuriministrile. Tegelikult ei vastandu ju Kbara roll mitte ainult Proua Kul-tuuriministrile, vaid ka kogu lejnud trupile. Esimene vihje tuleb sissejuhatavas klaristseenis, milles teised nitlejad kaasaelamist tulvil ngudega ksteise akustikat seiravad, aga Kbar ripub sulgunult vaid enda klari kljes. Vahetult enne laudade sissetoomist neme aga laval Risto Kbara plahvatuslikku avanemist John Adamsi teosele Grand Pianola Music Part 1A. Ta neb vaeva, et lasta muusikal endast tie-likult lbi voolata, kuid vastukaaluks segavad teda maised hled, mis ksivad lauad sisse tuua. Kunsti ja argipeva vastuolu on karm, aga irooniline. Hiljem, spordivist-luste stseenis, mille taustaks mngib samuti Adamsi muusika (Grand Pianola Music:

    5 Lehmann, Hans-Thies, 2006. Postdramatic Theatre. Translated by Karen Jrs-Munby. Abingdon: Routledge. lk 9596.

  • 30

    On the Dominant Divide), kasutab Kbar ht oma lavahetke taas vaid selleks, et aidata oma kehalisel vljenduslikkusel klaritest kostvate helidega heks saada. Tun-dub, et kui Kbar ritab kunsti ja loominguga suhestuda tunnetuslikul teel, kasutab Vaariku tegelaskuju Proua Kultuuriminister selleks erandlitult verbaalseid vahendeid. Ta ritab juda loomeinimesteni vaid vestluse abil, mistmata, et see ei ole sobi-vaim vljendusviis. Seda vastuolu nitlikustab kige ilmekamalt stseen, milles Proua Kultuuriminister kuulajatele kultuurimajandust seletab. Kbar kuulab teda thelepa-neliku koerana, sekkudes kigepealt vaid onomatopoeetiliste vahelehaugatustega. Lpuks suudab ta naise alistada siiski vaid kehalise vahelesekkumise abil. Vitlust kunstniku ja ametniku vahel kujutab ka niteks Mirtel Pohla ja Rasmus Kaljujrve vaheline stseen, milles nitleja (Pohla) hetkeks eriti intensiivselt kehalist vastupanu osutades lpuks siiski tandjale (Kaljujrv) kuuletub. Alluva ja allutaja suhte for-muleerib ldisemalt siiski Kbara ja Vaariku karakterite vastasseis lavastuses. See on

    kunsti ja raha, nrga ja tugeva ja (kui soovite) hea ja halva vaheline vitlus.

    Kbara soorituse krval ongi lineaarseim Marika Vaariku osatitmine. Olgu teiste nitlejate identiteet nii varieeruv kui tahes, Vaariku roll on psiv. Proua Kultuuri-minister on lavastuses murranguline tegelaskuju dramaturgilise konflikti tekkeks. Tema soovid ja teod ning kogu olek lhevad diametraalsesse vastuollu kogu lej-nud seltskonnaga. Aeg-ajalt rhutatult mainides, et ka tema on kultuuriinimene ja elab omadele alati sdamest kaasa, maandub ta siiski igasse jrgnevasse stseeni kui sissetungija, kui vras. Kuigi tema pha kohus on end, krge positsiooniga ametnikku n- kunstnikule lhemale tuua, mjub iga tema jrgnev ponnistus raske lbikukkumisena. Niipea kui Vaarik istub teiste keskele, et osa saada nende koosviibi-misest vi kuulda nende ideid, sureb ruumis igasugune loomingulisus. Mida siis veel arvata kultuuriministrist, kelle jaoks piisab jalgpallivistlusele jrgnenud knes paari sna muutmisest ja sdamlik prdumine kultuurirahva poole ongi valmis. Veelgi enam, kuna Proua Kultuuriminister esitas oma esimese kne niisuguse veendumuse ja sisseelamisega siiralt uskudes, et ta on just olnud tunnistajaks jalgpallivistlusele, on midagi eriti mda. Hoolimata videtavast kntenrimismaratonist ei olnud proua

    ilmselt siiski kohal, oli see siis ks vi teine vistlus.

    See jalgpallikne leidis priselt aset ning on YouTubeis olemas6. Priselulisena. Mni

    6 http://www.youtube.com/watch?v=JDk-QdYzxSc

  • 31

    inimene, kes on lavastust ninud rohkem kui ks kord, on vljendanud oma tund-musi erinevaid etendusi vaadanuna. Kord mjus lavastus kurvana, kord naljakana.

    Nuta vi naera, nagu eldakse.

    Stseen, kus produtsent nitleja hivet tsta ritab, ei ole ainus, milles teatri NO99 trupp (nurgas istuvale) jnesele mitte ainult kunsti, vaid ka nitlejaks/kunstnikuks olemise iroonilisi valupunkte seletada pab. Alates Andres Mhari tarbekunstniku knest liigutakse aina edasi nitleja, lavastaja, draamakirjaniku, tantsija seisukohalt, (rollis vi rollita). Kasutades peamise vljendusvahendina kas siis kehalist valmidust, miimikat vi knemehelikku osavust, kiki neid niikuinii ja nitlejameisterlikkust eriti. Ksimus, kas nitlejad on siis ikkagi laval rohkem iseenda vi kellegi teisena, on tarbetu. See meenutab juba situatsiooni, mil kuulus nitleja satub kuskile peole, kus ha enam tis jvad pidulised paluvad tal nalja teha, sest see on tema t. Niisiis nitleja t on nalja teha, mis veel? Vastata ajakirjanike ksimustele oma garderoobi sisust, astuda les vhivraste snnipeval kingitusena ja aeg-ajalt paranoias enda kest ksida: Miks nad mind vihkavad?. Selleprast, et nitleja peab meeldima, sest muidu ta ei saa palka? Peale kige muu peab nitleja mitu korda ndalas laval inimeste ette astuma ja kordama-kordama-kordama seda, mis kord proovisaalis vlja tuli. Ning lavastuse Kuidas seletada puhul peab ta seda tegema kolmekordselt, kuna kordamise kunsti teema on selles juba iseenesest sees. Alustades kas vi hest varaseimast stseenist, milles Rasmus Kaljujrv, Inga Salurand, Risto Kbar, Sergo Vares ja Mirtel Pohla kordavad jrjest mramatu aja vltel alustatud tegevust, olgu selleks siis srgi les-alla liigutamine, ratsutamine vms. Ilmselt he meeldejvama stseenina saab samas vlja tuua Sergo Varese kne tdruksbrale (Tead, ma panin ks ratuskella). Samuti mahub siia alla Mart Kangro koreograafia, mida nit-lejad nrkemiseni kordavad, iga ksiku sassimineku puhul peab kogu trupp tantsu

    algusest kordama. Uuesti. Uuesti.

    Ma ei tea, mida tpselt nitleja tks peaks pidama. Kust need piirid jooksevad? Ma olen kogu aeg kunstnik, tles ks kunstnik kord teisele. Ta oli kunstnik ka sel tle-mise hetkel, kui nad murul lebasid ja lut rpasid. Ka siis, kui ta htul koju naise juurde lheb, on ta kunstnik. Jnese lavastus nib tlevat midagi sarnast.

    Siiski ei saa elda, et Kuidas seletada pilte surnud jnesele oleks rollideta teater, pigem on igal nitlejal oma vike rolliskeem ning neid vahelduseks publikuna koge-

  • 32

    des tekib paratamatult illusioon, et nitleja on laval n- tema ise, sest hest rollist teise mineku ajal peab ta esinema puhta lehena. Sel moel adapteeruvad temale uue rolli omadused selgemalt. Teinekord ei piisa pelgalt rolli ja nitleja vastuolust, publiku jaoks mngivad kaasa ka leheveergudelt loetud ja olulisena tundunud faktid nitleja eraelu kohta, varasemad nhtud rollid ja keset etendust meelde tulnud fakt, et ngi kord nitlejat tnaval roosas likonnas. Postdramaatilisele teatrile omaselt ei ole niisiis nitleja ja rolli vahelised erinevused kuigi konkreetsed, nende omava-heline side on tugev. Rohkete rollide jrjestikune esitamine nuab nitlejalt hoopis teistsuguseid oskusi kui niteks klassikaline karakterdraama, milles justkui piisaks filigraanselt vermitud maskist. Postdramaatiline teater ei piirdu sellega, et laval on raske tmmata piiri nitleja ja rolli vahele see inimese ja fiktsiooni lahustunud olek liigub ka vljapoole lava. Kui palju raskem on nitlejal endaga edasi elada, kui ta prast lavalt maha astumist endalt rollimaski heita ei saa vi ei oska? Kas siin ongi lngakera ots?

  • 33

    Jnes kui kujund teatri NO99 lavastuses Kuidas seletada pilte surnud jneseleKerli Jgi

    Lavastus Kuidas seletada pilte surnud jnesele hlmab kahtlemata mitmeid olulisi kultuurilisi, aga ka poliitilisi ja filosoofilisi teemasid. Keskenduda ainult hele kunsti-lisele kujundile, veel enam sellisele, mille lethtsustamisest on lavastaja hoiatanud, vib ju tunduda piiratud ja kasutuna. Sellele vaatamata leian ma, et jnes he lavastuse phikujundina osutab teemadele, mis on olulised nii kultuuri, poliitika kui ka filosoofia seisukohalt. Ma ei taha selle kirjutisega lavastust ega teatrit ja selle valikuid kuidagi igustada vi phjendada. Selle asemel tahan ma ksitleda jnest kujundina, mis funktsioneerib osana avarast ssteemist ehk avada kujundi kasutus lavastuse kontekstis ja vaadelda sellega konnotatsioone.

    Enne lavastuse Kuidas seletada pilte surnud jnesele juurde asumist tuleks le vaa-data mned Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi td, milles samuti figureerib loomana jnes. Neist heks on teatri NO99 snnilavastus Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki, kus vis nha elus jneseid. Selles lavastuses oli jnes helt poolt stuks unistuseks, ideaaliks, teisalt ohvriloomaks. Eesti Vabariigi 90-ndale snnipevale phendatud kontserdil vis samuti laval jneseid nha. Sel korral olid aga jnesteks kostmeeritud inimesed. Kostmid ise olid lahendatud realistlikus vtmes. Lavastuses Kuidas seletada pilte surnud jnesele vib aga laval nha kultuuriminister Jnest, ja taaskord jneseks kostmeerunud inimesi, ent seekord meenutavad nad pigem mnguasju, kui elus jneseid. Niisiis vib Ojasoo ja Semperi loomingust leida elus jneseid, elus jneseid meenutavaid jneseid, inimesi, kelle nimi on Jnes ja jnesid leludena.

    Esmalt funktsioneerib jnes antud lavastuses kujundina, mille puhul on mjusaim

  • 34

    ja lbinhtavaim just poliitiline thenduslik tasand. Poliitilise kujundina tagab selle lbinhtavuse asjaolu, et sna jnes seos praeguse Eesti kultuuriministri pere-konnanimega on ilmne. Sna ja nime kokkulangevus ei j ainsaks. Marika Vaariku esitatud tegelaskuju peegeldab kultuuriministri kehahoiakut, vljangemist, riietust ja intonatsiooni. Seoseid mitte nha on raske, sest just nende elementide kaudu on praegune kultuuriminister identifitseeritav ka avalikul poliitilisel areenil. Kul-tuuriminister fiktsionaalse isikuna on selles lavastuses kohal nii snas kui kehas. Kuid kultuuriministri tegelaskuju tsimeelse mitmetahulise kujutamise asemel on ta avatud heplaanilises parodeerivas vtmes, mistttu pole laval konkreetne kultuuri-minister Laine Jnes kui ksikjuhtum, vaid tp. Tp ehk koondkuju mingil kindlal viisil mtlevatest ja toimivatest inimestest, antud lavastuse raames poliitilist vimu kandvatest inimestest. Kultuuriminister toimib lavastuses infokandjana, esitades peast arvandmeid ja majandusaruandeid. Tema ootamatud ksimused sellest, miks keegi elab ja mida korda saata tahab, klavad aga sama absurdse ja ebaolulisena kui naiivse reporteri ksimused sellest, kuidas nitleja ennast vormis hoiab vi kas ta oma juukseid vrvinud on. Mlema tegelase ksimuste eesmrgiks on omandada infot, paraku aga sellist, millega midagi peale pole hakata. Teadmine, kuidas nit-leja ennast vormis hoiab, ei aita meil teda mista ja majandusaruanne ei aita meil kunstist lpuni aru saada. Kultuuriministri repliigid mjuvad ebakohaselt, kainestava ja klma argielu sissetungina kunstilisse ruumi, mis on sama ehmatav ja ebameeldiv kui stseen, milles Rasmus Kaljujrv lauaga vastu prandat lajatab. Kultuuriministri tegelaskuju on lavastuses opositiooniline vrkeha. Tema opositsioonilisus ei jua laval teravasse tegevuslikku konflikti, vaid jb valdavalt idee tasandile, kusjuures ka telisest snasjast jb vaataja ilma. Tegemist on sellise konfliktiga, kus kumbki osapool ei oska ennast teisele poolele arusaadavaks teha. Vahetatakse ksnes kasu-tut infot, mis paraku lahkheli ei lahenda. Konflikt on kui pea kohal rippuv kirves (antud lavastuses diivanist, riiulist ja laudadest koosnev installatsioon), mida kik nevad, aga millega keegi ieti midagi teha ei oska.

    Poliitika toob enesega paratamatult kaasa ksimuse vimust, mis nagu elus nii ka sel-les lavastuses on seotud seksuaalsusega. Stseen, milles kultuuriminister suudlustega le klvatakse, ei rgi mitte emotsioonidest, vaid soovist ja kohustusest meeldida sellele, kes omab mingisugust vimu. Neis suudlustes pole midagi meeldivat, need on tuimad ja sunnitud ning viitavad prostitutsioonile. Mainitud stseen on krvutatav he teisega, kus Andres Mhari esitatud tegelaskuju repliik: Kas see maja on siin

  • 35

    meie lalpidamisel? osutab kohe stseeni alguses sellele, et tema on vimu kandja. Oma leolekust tingituna tellib ta nitlejaid vliste nitajate jrgi, justnagu pros-tituute. Krvutatakse seega nitlemine ja prostitutsioon, on ju mlemad tugevalt seotud kehalisusega. Kultuuriminister aga kehastab selles lavastuses inimest, kes omab vimu ning mtleb ja toimib sellest lhtudes. Tema tegevuse tulemuseks on aga prostitutsioon, milles keskendutakse vlisele, kuid taanduvad ksimused sisust ja thendusest. Prostituudid ja nitlejad kaotavad oma inimliku mitmeplaanilisuse. Vimu, prostitutsiooni ja loomalikkuse ilmekaks niteks on Risto Kbara kehastatud urisev ja niutsuv loom, kelle kaudu mngitakse laval lbi erinevad vimusuhted turvamees, kes ta spordivistluselt krvaldab, hooliv peremees, kes kratsib luaalust ja kari teisi loomi, kes teda rritavad.

    Jnese kujund ei ole avatud mitte ainult he tegelaskuju, vaid ka jnese-kostme kandvate nitlejate poolt. Nagu kultuuriministril, nii on ka neil puudu inimlikkusest. Ehe loomalik kitumine avaldub stseenis, kus jnestel tuleb valida kunsti ja toidu vahel. Ja loomulikult vidab toit. Aga miks? Kindlasti selleprast, et see on elus psi-miseks esmane, aga ka seetttu, et toidu thendust ja mju teavad jnesed hsti. Kunst jb aga arusaamatuks, vi on arusaadav vaid selles ulatuses, mida edastab neile infoleht. Valik toidu ja kunsti vahel taandub ksimuseks mugavusest, sest palju lihtsam on kht mnusasti tis sa, kui ritada aru saada. Just see sama loomalik tasand ilmneb siis, kui jnesed on judnud seinale riputatud inim-eksponaadini. Selle asemel, et ksitleda inimese keha samavrse kunstiobjektina kui selle krval rippu-vaid pilte, kontrollib jnes, kas inimene on ikka elus. Ta lahutab kunstilise vrtuse sellest vrtusest, mida kannab endas inimene ehk elust.

    Loomalik tasand ilmneb ka etenduse finaalis, kappakusemis vistluses. Avalikus uri-neerimises on kll midagi loomalikku, kuid tegevus iseenesest on ju igati loomulik. helt poolt ttab urineerimisvistlus lavastuses kui lepitusakt, rituaal, milles kon-flikti osapooled saavad vimaluse oma pingete maandamiseks. Minister saab tunda ennast aksepteerituna ja sportlased-kunstnikud otse ja piinlikkust tundmata talle nkku kusta ehk teha seda, mis tavaelus erinevatel phjustel vimalik ei ole. Teisalt tstatab kusemisvistlus ksimuse, kas leldse on vimalik vi otstarbekas vis-telda selles, mis on inimeste jaoks loomulik. Ja kui selles vistlema hakata, kas siis saab enam rkida loomulikkusest. Krgushpe ja tkkejooks ei ole inimese loomulik kitumine, kunstniku looming seevastu kll. Kui krgushppes ja tkkejooksus saab

  • 36

    inimesi vistlema panna, siis kunsti puhul see ei toimi, sest selle tulemusi ei saa mdulindiga mta. Igasugune pd loomingut majandada vi numbrilistele ni-tajatele allutada on seetttu lbikukkunud ritus. Kuid tpselt sama ebaadekvaatne on arvata, et tulemus spordis nitab ka seda, kui palju selle taga on higi, verd ja pisaraid.

    Kolmas vimalus, kuidas jnest kui kujundit tlgendada, tukub Joseph Beuysi loomingust. Beuys kasutas jnest kui vestluspartnerit. Jnese ja inimese omavahe-line suhtlus osutab ksimusele kommunikatsiooni vimalikkusest. Jnes ei thista selles lavastuses mitte jnest kui sellist, vaid see on tlgendatav kui teine, keegi kes on vga erinev ja vras. Selleks, et inimene ja jnes omavahel suhelda saaksid, tuleb leida teistsuguseid vljendusvahendeid kui seda on keel ja snad. Just selli-seid vljendusvahendeid, mis on vabad keele ja snade koormast, lavastus otsib ja kasutab. Kuid eesmrgiks ei ole ainult uute lahenduste otsimine ja leidmine, vaid mil-legi arusaadava vljendamine. Stseenid, milles nitlejad ritavad kunsti snastada knelevad oluliselt ebamrasemalt kunsti ledefineeritusest ja defineerimatusest kui nitlejatest lekuhjatud diivan. Snalise vljenduse ebamrasuse ja kehalise vljenduse selguse vahel olev kontrast tuuakse selget esile. Ja see on ks lavastuse olulisemates ideedest.

    Lavastuses on jnese kujund avatud vga mitmeklgsel moel ning seetttu on see omandanud thenduse mitmel erineval tasandil. Kuid jnesega kib lavastuse peal-kirjas kaasas ka omadussna surnud. helt poolt ilmestab see hsti lal ksitletud kommunikatsiooniprobleemi, kuid selles on ka midagi enamat. Kui vaadata situat-sioone, millesse selles lavastuses on asetatud kultuuriminister ja nitlejad, siis vime nha, et tegemist on olukordadega, millest ei ole vljapsu. Kultuuriminister ei ole vimeline mistma midagi peale snade ega ole vimeline tegema muud kui snu ning nitlejad, kelle philiseks vljendusvahendiks on keha, ei suuda ainult snadest aru saada ega end ksnes nende abil vljendada. Nendevaheline kommunikatsioon on surnud ring. Aga mis on sellel kigel publikuga pistmist? Mis on publiku roll? Publik vib ju vtta vahendaja rolli, hakata kupeldajaks, selleks, kes ei pea valima, kelle poolt olla, sest ta vajab elus hakkama saamiseks mlemat poolt. Ja vib-olla suudab just publik mlemat poolt mista ehk lugeda pilte ja nha snu? Pealegi, lavastuses Kuningas Ubu juba soovitas NO teater publikul sitta sa, selle lekor-damiseks ei ole phjust, ega vajadust.

  • 37

    Inimene (inimlikkus) ja amet (ametlikkus) lavastuses Kuidas seletada pilte surnud jneseleMarju Mndmaa

    ametlik ofitsiaalne; rangelt asjalik, reserveeritud; argi tubli, korralik.

    inimlik humaanne; inimeseprane; argi normaalne, vastuvetav.

    .kunstlik tehislik. Vastand loomulik, looduslik. (S 2006 www.eki.ee)

    Kas on nii, et ametnik on alati lbini ametnik ning on minetanud igasuguse inimlikkuse? Kas on nii, et kunstnik on alati ka inimene, kes tegutseb ainult ilsate eesmrkide nimel ning kannatab rahva hvanguks? Kas on nii, et inimlikkus on mlemale vras? Vi on hoopis dini oma, ainult mngureeglid ei luba osalejail tunnistada, et nemadki teavad selle sna olemust?

    Ametnik, antud juhul Pr Kultuuri- ja spordiminister, on vaid keha, kes tegutseb masin-likult talle antud juhiseid jrgides. Tema lesandeks on panna kunstnikud uskuma, et keegi seisab nende eest. Tepoolest, kui jlgida Pr Kultuuriministri kitumist, pais-tab, et ta astub alati mda kindlaid koridore, kunagi ei keera krvale, isegi mitte selleks, et oma uudishimu rahuldada. Miks muidu tuleb ta alati vga kindlalt ning tpselt samasuguse hoiakuga nitlejate/kunstnike ruumi? Pr Kultuuriminister astub rahulikult uksest sisse vasaku jalaga ning toob kohe ka parema jala le lve. Tema vasak ksi toetub ukse lingile. Ta peatub hetkeks ja heidab le ruumi kiire pilgu. Seejrel sulgeb proua ukse, prates oma keha pisut vasakule, aga tema ngu ja pilk jb ruumi/nitlejate poole. Ebalevalt leiab Pr Kultuuriminister endale ruumis

  • 38

    koha. Tsi, pea iga kord, kui ta tuleb, on ta vahetanud kostmi, aga kas pole mitte oma tualettidega hiilgamine ks naispoliitiku tlesannetest? Minister siseneb alati parempoolsest uksest. Klassikalises teatris siseneb paremalt alati positiivne tegelane, vasak pool (mida lavastuses Kuidas seletada... kasutavad sna aktiivselt nitlejad) on jetud negatiivsetele kangelastele. Samas kultuuriministril kui Reformierakonna liikmel oleks kohatu siseneda vasakpoolsest uksest, seega on parem uks just talle loodud. Ta ei tule kunagi enesekindlalt keset ruumi (va pris alguses, kui nitlejad teda ei oodanud ning olid ametis oma helimaailma loomisega), vaid astub ettevaat-

    likult vimalikult seinte lhedal.

    Miks peakski Pr Kultuuriminister end dini kindlalt oma ametis tundma, kui tal on kultuuriinimestele alati sama jutt rkida: te kik olete nii tublid ja nd saame olla teie le uhked, jtkake samas vaimus, aga rahaga on selline lugu, et raha ei ole ega tule. Selleprast kultuuriinimesed teda plgavadki, aga samas lepivad olukorraga, nii nagu leppis olukorraga ka Mirtel Pohla kehastatud inimene, kes seesmiselt oli lh-kemise rel, ent kirjutas siiski alla lepingule, mis polnud kaugeltki tulutoov. Kohe prast allkirjastamist oli tema nos jlle rahu ja tasakaal. Ehk siis teisisnu: seesmine plemine ja kohene maharahunemine kib tema ametiga kaasas.

    Ka ministri ametiga nib paljugi kaasas kivat Pr Kultuuriminister ei tee katsetki kultuuriinimesi endale kuidagi lhedamaseks muuta. Talle eldi ametisse astudes, et mrjaks saamine kib tema ametiga kokku, seega saagu mrjaks ja teenigu vapralt edasi. Kas kige sellega leppimine peidab ministris igasugused inimlikud tunded, nii et temas ei olegi vaja inimest nha? Nii et tema ongi see, kellele vib lihtsalt krva vi nkku kusta vi kelle kallal vib jooksuajast vaevatud koer oma tunge rahuldada? Kultuuriinimesed paistavad nii arvavat, nende pisut julm ja klm kitumine ministriga tundub neile igati igustatud ja ehk vajalikki.

    Samas ei ole Pr Kultuuriminister pelgalt keha vi masin. Kuigi ta ritab oma ametis vrikalt igasugust inimlikkust peita, leidub hetki, kui see tal ei nnestu. sna kahju on ministrist, kui ta tuleb, rahvariided seljas, nitlejate sekka ning ritab nendega samastuda (tsi, kindlasti oli tal enne valmis pitud kne, millega nitlejate poole prduda). Pr Kultuuriminister siseneb ruumi nagu alati vaikselt, pisut kramplikult. Enne oma jutu alustamist noogutab ta nitlejaile, et kinnitada, tal on midagi sda-mel, mida tahab nitlejatega jagada. Ta ksib: Mis suunas me siis oleme sammud

  • 39

    seadnud? /.../Mis see on, millega me nitame, et eesti kultuur ei kao kuhugi? Ta kasutab meie vormi, nitamaks, et ka tema, kultuuriminister, kuulub nitlejatega samasse punti.

    Pr Kultuuriminister noogutab jllegi ning seab ked khule risti. Tema suletud poos viitab sellele, et ta tunneb end sna ebamugavalt. Minister arvab, et nitlejail on tekkinud hid ideid ning ksib retooriliselt, kas vib istuda nitlejate sekka. Ta tleb, et ta ei karda loomingulisi inimesi, kuna on isegi ks nende seast ja on harjunud loomeinimestega vabalt suhtlema. Ta istub diivanile Sergo Varese ja Jaak Printsi vahele ning jb midagi ootama. Paistab, et ta oleks justkui ra unustanud, mida elda kavatses. Tekib piinlik paus, mil nitlejate pilgud on suunatud ministrile, kes pab end tulutult koguda. Et pausi lpetada, ksib Pr Kultuuriminister, kas loo-minguga ongi nii, et kui vaim peale ei tule, siis ta ei tule. Talle ei vastata. Minister pab kramplikult naeratada ja naerdagi, aga kogu tema olemusest hkub ebamu-gavust. Nitlejad vaikivad endiselt. Minister pab end koguda, ent ei saa sellega hakkama tema lug hakkab vrisema ja hingamine kiireneb, seega ta on revuses. Minister sulgeb silmad ja tuseb diivanilt kui vana inimene ta toetab ke diivanile ning lkkab end psti. Minister palub end vabandada ning pab oma kohalolekut igustada: Vabandage mind! Ma lihtsalt olen vga emotsionaalne inimene ja elan omadele alati sgavalt kaasa. Ta lahkub ruumist lduna. Pr Kultuuriminister peaks ju olema harjunud sellega, et kunstnikud vaatavad teda ainitise pilguga nagu sel korralgi, kui ta nende vahel diivanil istub, ent midagi on selles korras siiski teisiti. Vib-olla on pilgud liiga lhedal, vib-olla liiga lbitungivad, vib-olla neb ta neis pilget, ent tasakaal kaob. Ministril ei j muud le, kui pitud kne asemel lihtsalt ja sna kurvalt tdeda, et tema on vga emotsionaalne inimene ning elab omadele alati sdamest kaasa. Tenoliselt see nii ongi, aga oma karmis ametnikurs ei paista see alati vlja ja seetttu teda omaks ei vetagi.

    Samas rgib nitlejate-kunstnike vaikimine ht-teist ka nende eneste kohta. Jttes ministri meelega ebamugavasse olukorda, ritavad nad talle koha ktte nidata.

    Nitlejate huuled on kokku surutud, nende pilgud on lbitungivad ning suunatud

    ministrile. Nad lasevad poliitikul rkida, ent keelduvad ennast avamast, nad keeldu-vad astumast dialoogi. Seega nitavad nitlejad, et neile ei lhe tegelikult poliitiku snadevool korda, nad ei usu, et nende taga tegusid viks olla ning seetttu vaikivad uhkelt ja kramplikult.

  • 40

    Minister pab igati kunsti mista, ent temagi mistvusel on piirid. Ta tunneb vasti-kust ja hirmu, kui koerahakatis end vastu tema jalga rahuldama hakkab ning keegi ei paista sellest numbrit tegevat. Koerast vabastatakse minister ka lihtsalt viisakuse tttu ning siis pab minister vimalikult kiiresti ruumist pgeneda. Hirmgi on ks inimlikkuse tunnuseid. Kuiv ja klm ametnik on vimeline tundma hirmu, millest ta kll pab vrikalt le olla. Seega ei ole ametnik alati pelgalt ametnik, temas on ka killuke inimest.

    Nitlejadki paistavad oma ametis ja selle ametlikkuses kinni olevat. Neilt ju ooda-takse loomingulisust, vabameelsust, ametnike plgust... Oma unistustest ja soovidest rgivad nad sna tuimalt, ilma igasuguse kireta. Niteks kirjeldab Jaak Printsi tege-laskuju sna tuima noga, kuidas temast autojuht sai, kuigi tahtis hoopis fsikuks saada. Tsi, tema nos peegeldub valu vi kurbus, ent tema kehahoid on loid, nagu nitaks see, et ta on oma saatusele alistunud.

    Sama kiretult rgib Andres Mhari karakter oma unistusest saada kunstnikuks. Tema ked on rkimise ajal taskus, kehakeel sna vaoshoitud, paistab, et ta r-gib justkui phepitud teksti. Samas peaks kunstist rkimine, eriti veel, kui see on inimese elu unistus olnud, tekitama pisutki kirge vi entusiasmi, mida aga kumbki tegelane ei paista tundvat.

    Kui Inga Saluranna mngitud nooruke intervjueerija lheb Tambet Tuisu karakterit ksitlema, antakse sealgi kik Tuisu tegelase kunstialased tunded-mtted edasi sna lakooniliselt. Paistab, et Tuisu tegelaskuju jaoks on srane situatsioon isegi pisut ttav. Jah, ta on oma knes veenev, ent midagi jks justkui puudu. Paistab, et kunstnikuks olemise phjendamine on talle vsitavaks muutunud.

    Seega ka nitlejaks/kunstnikuks/kirjanikuks olemisel on omad reeglid, mida tuleb jrgida. Arvatakse, et ametnik on klm lihatkk, kes oma sisemaailma vlja ei nita, ent milline on siis kultuuriinimeste sisemaailm? On see kuidagi kirevam, loovam, mit-meklgsem? Kunstnikke on lavastuses kujutatud sna sarnase sisemaailmaga: nad on tegelikult ksildased, tihti nnetud vi thiste asjade tttu rrituvad. Ja mis seal salata, nemad kui inimesed on sageli ka purupurjus.

    Kui Andres Mhar on oma kaaslastele demonstreerinud klaasipuhumisoskusi, hak-kab Jaak Printsi lavakuju jrsku Sergo Vareselt ksima, miks viimane teda vihkab.

  • 41

    Nad istuvad koos diivanil ning Prints rndab oma ksimusega Varest, kelle ilmest paistab segadus (vi pigem ilme what tha`fuck? Get a life!). Prints tuseb psti ning nd ksib ta pea kigilt, miks teda vihatakse. Ta tunnistab, et on teinud vigu, ent ei mista, miks teda vihatakse. Kui Prints on elnud, et ruumis on nii palju vihka-mist, otsustab ta kaaslaste juurest lahkuda. Jah, ta tuleb kll tagasi naeruse noga, justkui viidates, et ta tegi nalja, samas peab tema hinges olema midagi, mis otsis vljapsu. Oli see siis ksildus, sgav kurbus vi algava vaimuhaiguse ilming, ent see nris Printsi lavakuju hinge.

    Rahulolematus ilmneb ka Varese ja Printsi dialoogist. Mehed istuvad diivanil ning vtavad viina (jlle!) ning rgivad, kui mttetu on punnida ja rabeleda, kui lej-nud trupp nende arvates lillegi ei liiguta. Varese tegelaskuju pooldab konkreetseid rolle ning suhtub improviseerimisse irooniliselt (ta pakub improviseerijatele tkki omalt poolt 80 leheklge pikk, ainult et need on thjad lehed). Prints arvab, et impro ei ole kunst, ta ei oska sellele isegi nime anda. Vares aitab ta vlja ning nimetab lejnud trupi ponnistusi padjaklubiks, mis tuleb kokku ja kus ollakse jle vahvad. Vares vidab, et temagi viks nii teha, ent ei taha. Meeste nod on kibedad, justkui jooksid nad dikat. Vares leiab Printsis endale mttekaaslase, kes tema rri-tust mistab. Prints jllegi peab Varest igeks inimeseks, kes peaks rohkem tlema. Printsi repliigi peale publik naerab. Ent t, mis tundub mttetu ja paneb mtte-kust vi rahulolu viinast otsima (kui tegu ei ole just degusteerija ametiga), ei saa nnelikuks teha. Seega on ka kunstniku, antud juhul nitleja ts momente, mis vi-vad inimest sna tugevalt muserdada ning sunnivad ke haarama kangema kraami jrele. Samas, keegi ei sunni neid nitleja olema, see on nende vaba valik, nii laval kui priselus.

    Mirtel Pohla kehastatud isik ootab koju oma meest, kes lpuks saabubki. Loomulikult on mees purjus. Kunstnik (Risto Kbar) on jrjekordselt midagi vitnud. Naine (Mir-tel Pohla) vtab oma abikaasa vastu iroonilise muigega. Ta istub vasakpoolse seine res toolil, kehaasend suhteliselt suletud (jalg le plve, ht ktt enese eest lbi tooduna toolileenile toetades), ning ksib mehelt, mis edasi saab. Kuna abikaasa ei reageeri, tuleb ksimust korrata.

    Teistkordse vaikimise peale tungib naine abikaasa isiklikku ruumi: ta asetab ked mehe lgadele ning libistab need seejrel mda mehe ksivarsi alla. Naine vaatab

  • 42

    mehele silma, pakub vimalusi, kuidas nad taas lhedasteks saaksid. Ta pakub, et nad viksid sita Plvasse, Prnusse, Vrru, kuulata rohu kasvamist, vaadata too-mingate itsemist teha midagi vga lihtsat. Mees vaatab naist thja pilguga, justkui mitte mistes, miks naine kki nnda rgib. Aga naine vajab lhedust. Ta kallistab oma abikaasat, mille peale viimane oksendab. Enne, kui mees koju tuli, vttis ta parempoolse seina res paiknevalt riiulilt pudeli ning ji sellest viina. Nd paneb liiga tugev kallistus tema maopumba tle ning seetttu ta oksendabki.

    Naine tleb, et varsti on kevad (kui kigi armunute aeg!) ning viitab sellele, et neil kahel ei ole olnud aega olla omaette, nautida intiimsust ning teineteise lhedust. Naine tahab kuskile ra sita, kuskile eemale, et lihtsalt olla, mees ei vasta, tema lihtsalt on oma thja ja vsinud pilguga antud hetkes. Kui neid kahte veel miski hendab, siis okse, mida peab jaguma kikjale: suhu, riietele, prandale, juustesse. Kui tekib vhe intiimsem olek, ei tohi unustada ka mehe trofeed: karikat, mille ta koju ti.

    Oma armastatuga rkimine ei ole nitlejate seas hbivrne, seda tehakse sna avameelselt ning nii, et teisedki knelusest osa saaks. Niteks Sergo Varese kehas-tatu telefoniknelus oma naisega on sna intiimne. Mees rgib sellest, kuidas ta siti oma naist salaja vaatas, kuidas magav naine talle ilus tundus. Kaasnitlejad jlgivad Varese telefonivestlust ning muigavad heatahtlikult. Nad peavad knelust loomulikuks. Kaasnitlejad jlgivad ka Varese vihapurset ja peavad sedagi loo-mulikuks igas suhtes on nii positiivset kui negatiivset. Ent kui on vaja rkida etendusest, st oma tst, siis tmbub mees endasse ning jlgib, et ta vga kvasti ei kneleks, justkui oleks tema ametis midagi taunimisvrset, mida kolleegid kuulma ei pea. Vares hbeneb trupile heade suhete silitamise tttu tunnistada, et tunneb, et peab ksi rabelema, samas kui teised liiga passiivsed on.

    Vib-olla on kunstnike hinges veel paljugi sellist, mida keegi kuulma ei pea. Nende vahel paistab valitsevat justkui kirjutamata kokkulepe, et nad peavad mngima kan-natajat, kuna ametnikkond neist ei hooli. Samas ei saa just elda, et nad ise kellestki peale iseenda hooliks. Ilmne nide selle kohta on kusemisvistlustelt, kus ministrile lasti lihtsalt meelega nkku. Kas selline toimimine teeb siis nitlejad jm kunstnikud paremaks inimeseks? Kas selline kitumine annab neile iguse viriseda brokraatia le? Kas see ongi eeskuju, mida ametnikkond peaks jrgima? Kas selline kitumine

  • 43

    on inimlik, ehk teisisnu normaalne, vastuvetav?

    Ametlik, see on rangelt asjalik, argikeeles ka tubli ja korralik. Kunstlik aga on tehislik, selle vastand on loomulik. Vib-olla toimibki maailm just tnu ametnike ja kunstnike vastandusele? Ja vib-olla on neid hendavaks lliks just inimlikkus? Samas kas ideaalne ametniku rolli titmine pole kunst? Kas kunstniku(nitleja)poolne ametniku esitamine vhendab kuidagi tema tegelase inimlikkust, kas temas vis olla kompro-miss? Vi toimus kompromiss juba enne, kui lavastus publiku ette toodi? Rhutades kunstniku-ametniku vastuolu, viitavad lavastajad, et ametniku asi ongi olla amentik ning tegeleda rahadega, sest muuks pole ametnik vimeline, ja kunstniku asi on kunsti luua ja maailmale kinnitada, kuidas tegelikult keegi kunsti sgavust ei mista ning nende, kunstnike elu pole meelakkumine, kuid oma ametit nad kigest hooli-mata siiski maha ei pane.

  • 44

    Kehade soovitav sooritusKrislin Virkus

    Keskel on keha

    Teatri NO99 Kuidas seletada pilte surnud jnesele kas meeldib vi mitte, praegune kultuuripoliitika vist pigem mitte. Igatahes on Kuidas seletada... mitmetahuline ja sealt annab vlja kerida vga erisuguseid mtteid. Kui esimesel vaatamiskorral tundus mulle lavastus vga hakitud ja samaaegselt paljude teemadega tegelev, siis nd, kus olen lputuid kordi Kuidas seletada... DVD-d vaadanud ja lavastust ka teist korda laval ninud, joonistub minu jaoks vga selgelt ainult ks peamine teema vlja. Tsi, lavastuses on kunst ja kultuur ja hiskond ja kogu see mistmine, pigem kll mittemistmine olemas. Ja teooria ja praktika ja minister ja kunstnikud ja rahastamine ja teostamine, aga kik see kaob ra ja alles jb keha. Vtkem ks-kik mis lavastus, aga laval on keha(d) ja publiku kehad on saalis seda vaatamas. Puhas keha, paljas keha, mtetest laetud keha, thenduslik keha. Minu jaoks kasvab Kuidas seletada... suuremaks ja ldisemaks kui lavastusesisene maailm, andes vi-maluse kompida laval olev keha kui nhtus lbi. Kes ta on ja miks ta seal on? Kuidas ta seal on, milliseid vahendeid kasutab ta enda muutmiseks? Kelle jaoks ta ennast ldse muudab? On see pidev iseenda sisse minek vi on see pidev dialoog publi-kuga? Ja mis vast kige thtsam: mida peab see keha laval tegema, et ldse suhtlus tekiks? Teatrisituatsioon on ikkagi kommunikatsioon ja energiate vahetamine. Proo-vin kndida lbi rgastiku, kus puuduvad ainuiged vastused, aga hk on ideesid ja vimalusi tis. Seejuures tunnistan kogu aruteluga kaasnevaid khklusi, kas tegija-tepoolsed eesmrgid kuidagimoodi ldse puudutasid seda keha, millest mina mtlen vi kis nende mng hoopis teistel tasanditel.

    Kokkuleppe ksimus

    kskik, kes mina vi sina oleme, siis meie kehad lhevad teatrisaali, istuvad pime-duses ja jlgivad. Nitleja toimib laval aga kui vljavalitu, esile tstetud eriline, kellel

  • 45

    on kogu publiku thelepanu. Unustamata, et iga inimene on erakordne, on nitleja juba teatrikoolis ppimisest saati tstetud krgemale. Tema erilisuse aste on ruudus, esiteks tema kui isiksus ja teiseks tema kui isiksus laval. Pgusalt viks siinkohal peatuda muidugi kaasasndinud andekusel, mnel on lihtsalt sisemist vge ja aurat rohkem kui teisel. Tenoliselt mngib oma osa muidugi ka kogemus ja aastad, mis loksutavad mned asjad ise paika. Aga kes on see konkreetne keha laval? On ta mulle smpaatne vi mitte? Meeldib mulle ta intonatsioon vi olen ma kinni tema aastatetaguses rollis, mis siiani mu lemmik on ja alati minu jaoks tema olekuga kaa-sas kib? Milline on see situatsioon, kus me kohtume. On see teater, on see tele- vi kinoekraan vi on see hoopis tnav ja kontekst on sootuks muutunud? Kes ldse on nitleja kodus ja linnaruumis, jtab ta peva lpus teatriust sulgedes maha oma rollid vi ei lase publik tal seda kunagi teha, sest alati silib see distants, et sa tun-ned nitlejat vaid laval ja millist teist teda sa teadma peaksidki, kui sa just temaga tuttav pole?

    Igatahes on vaatajate ja esitajate kehad kohal ja kui ldjuhul peetakse kohalolu all silmas teatavat vaimset pingestatust, siis kohalolu esmatasand on sellegipoolest fsiline ruumis eksisteerimine. Vastuvtmine on sama thtis kui loomine, tleb Tambet Tuisu tegelane. Kunsti tegemine on enesevljendus ja kunsti vastuvtmine on kogemus. Minu jaoks thistabki teater suuresti kokkulepet, et hed teevad ja teised vaatavad. Kunstnik paneb oma loomingusse tkikesi endast ja publik pab neid kilde enda maailma mosaiiki sulatada. Ma usun, et kunst on ks vimekamaid meediume mjutamaks ja ka muutmaks sinu ja minu maailma vi tsiteerides Andres Mhari tegelast: Niisiis, mina usun, et kunst vib inimesi paremaks teha. Siinkohal vib igaks lause kunst muudab minu maailma... endale sobival moel lpetada.

    Igavus vs aeglus

    Kuidas seletada... puhul vib rkida hsti palju tegemisest just nimelt kui f-silisest aktist - nitlejad on laval ja nende kehad on pidevas liikumises. Kui publiku aktiivset kohalolu viks defineerida kui kaasa mtlemist, siis istudes neljanda seina taga jb ta ikkagi fsiliselt passiivsesse paigalseisu. Kontrastina on laval aga nitlejad, kes kogu aeg muudkui askeldavad. Rhu langemine tegevusele lhtub mistagi ka vhesest snakasutusest. Siit tulenebki minu jaoks ksimus vaatamisest kui sellisest. Kui kaua suudab aeglane liikumine mind vluda ja mis hetkel muutub

  • 46

    see lihtsalt igavaks venimiseks? Ma mistan, et tuleb vtta aega ja lasta tegevus-tel end lahti kerida, end oma lihtsuses veenda, aga mulle nib, et sedavrd, kuidas jalgade taeva poole ajamine, klaritest tuleva heliga mngimine ja asjade diivanile kokku pakkimine vivad lummata, siis vivad nad ka tekitada tahtmise vajutada fast forward nuppu. Ma saan aru ka sellest, et ksimus on etenduse tempos ja rtmide vaheldumises ja ei saa unustada, et ka selles, kui kohal mina publikuna olen ja kui-das toimuvat vastu vtan. Mnes mttes on aegluse ja igavuse ksimus muidugi suurem kui antud lavastus, sest teater on visuaalne kunst ja kas peab siis laval kogu aeg mingi action-film kima vi piisab kui tegevus vi ka tegevusetus paneb terviku toimima. kskik kui palju ma laval olevaid viiteid ka ra tundsin vi ei tundnud, siis sellegipoolest nitab Kuidas seletada... rohkelt just silmadele meldud kunsti nagu kaasaegne tants, video- vi tegevuskunst. Vib-olla thistab aegluse ja igavuse vastasseisu ka Risto Kbara tegelase vljaeldu: Ikkagi see ksimus, kust maalt... algab selline... nitamine. Sellises turvalises mttes. Ja kust maalt on see, mis laval juhtub, erakordne. Ma saan aru, et ta tleb seda eelkige enda kui nitleja seisu-kohast, aga jllegi on selles suhtes kaks poolt, See on mng. Inimesed tulevad, vaatavad, mned usuvad rohkem, mned vhem. Oleneb, mida nad tahavad ldse

    vastu vtta, nagu tleb Gert Raudsepa tegelane.

    rategemise mng

    Nitlejad on ikka laval ja publik saalis. Publik on etendusse panustanud oma aega ja raha, nad tarbivad kultuuri, nad jahivad kunstilist elamust, nad vajavad kunsti kogemist. kskik, millised on publiku soovid ja kuidas ma neid ootusi ka ei nime-taks, siis nitleja kehast saab laval mgil olev objekt, nitleja on laval kui kaup, kes oma keha(pakendi) abil oma vi teiste ideid mb. Kui kik see mgijutt klab ka mu enda krvus veidi koledalt, siis taandub see ikkagi enda jaoks oluliste asjade tegemisele ja nende mtete teisteni viimises. kskik, mida ka tehakse, siis ekspo-neeritakse oma ideid ja kas vi alateadlikult otsitakse seda, et need ka teisi edasi mtlema innustaks vi koguni neile vga meeldiks. Tsiteerides Risto Kbara tegelast: Kui palju sa usud sellesse, et see, mida sa teed, on vajalik? Et see on thtis? Et see on ilus? Ja poeetiline? Kui palju sa usud sellesse, mida sa teed? Naiivitaride ideaalmaastikel seisnebki kunstnike enesevljendus oma hinge tee jrgi kimises, tegeldes nende teemadega, mis endile korda lhevad. Paraku tundub mulle, et reaal-

  • 47

    suses tehakse ja mngitakse asju ka teistel phjustel ra. Nitleja teenib lisatd tehes raha ja nii on ta keha muutunud kaubaks, mida saab osta, tpsemalt eldes palgata. Ma ei olegi pris kindel, kas on vimalik vabaneda sellest teatavast survest nitlejale kui meelelahutajale. Kui meelelahutaja klab jllegi vib-olla lihtsustatult ja vib-olla ka halvustavalt, siis nitleja peaks olema justkui liinimene, ta peab juba inimesena olema ilusam ja parem, selleks, et publiku maailma ldse mjutada ja muuta. Nitleja on lendatud, pnele tstetud ja seelbi on publiku ootused laval olevale kehale juba eos liiga krgeks aetud. Samas saan aru, et jllegi ei saa lpu-tult ldistada, aga Kuidas seletada... pakub neid n- halbu, aga vga reaalseid variante ise vlja. Kik need Matvere, Vigemast, Anu Lamp ja Kivirhk kriipsutavad alla selle, et nimi mb. Kvaliteetne produkt on sndinud ja rahvas on nus selle eest maksma. Nitleja on inimene nagu me kik, aga paraku surub tema amet talle laubale pitseri, et tema keha ja selle sooritus on ostetavad ja mdavad. Niteks Andres Mhari tegelase: Mul oleks homme htul seda tumeda peaga tpi vaja. Lastel on mingi trall. vi Sergo Varese tegelase: Sa vid elda midagi, ja nad mngivad ra selle. Aga kuhu siis jb ikkagi see mng ja see maagia, mille prast nitleja tahab laval htust htusse tiesti kohal olla. Kes on see, kes hoolib nitlejast ja tema arengust? Kes loob talle parimad tingimused kasvamiseks ja on ta lpuni oma valikute eest ise vastutav? Kui kaugele annab repertuaariteatris minna ja on siis vaid projektid ainus vimalus eksperimenteerimiseks? Kui ajakirjaniku ja nitleja stseen testavad, et nitlejad on huviratavad persoonid, siis nitab esimene stseeni 5, 6, 7, 8 jada ka seda, et nitleja tegeleb ju kogu aeg oma nabaga nii nagu Rasmus Kaljujrv endale T-srgi servaga tuult lehvitades ja htlasi oma khtu paljastades vi nagu Mirtel Pohla, kelle ked sidavad le iseenda no, seda moonutades. Pakuks vlja, et nitlemine on midagi vga isiklikku, sest nitleja laseb teiste lood lbi ise-enda keha voolata, samas on jllegi tegemist silmamoondamisega, sest kust ma tean, et need lood nitlejat isiklikult puudutavad vi jtab ta vaid mulje, et see on ka talle haiget vi head teinud. Millised ikkagi on need vljendusvahendid, mida ta minu kui publiku mjutamiseks kasutab? Nitleja on vaadeldav ka kui lavastaja t-riist, aga ikkagi tundub mulle, et nitlemine on pidev iseenda sisse minek ette antud situatsioonides.

    Sooritus ja tulemus

    Kui Kuidas seletada... joonistab lavale igal juhul hsti palju tegemise kunsti, siis

  • 48

    spordiimprovisatsioonid lisavad kigele sellele sootuks teise tasandi. (Teatri)kunsti ja spordi materjal ja htlasi ka keskne objekt on ikka seesama inimese keha, kuid vaatamata erinevale kontekstile on neile kehadele suunatud kahtlaselt sarnased ootused. Ma vidan, et kuigi nende kahe valdkonna seesmised protsessid on soo-tuks erinevad, siis tahetakse, et tulemused oleksid samavrsed. Nii nagu nitleja, on ka sportlane vljavalitu, kes peaks esindama midagi suuremat kui ta ise. Krgha-ridusega nitleja pib vhemalt neli aastat, ta treenib oma keha ja kasvatab vaimu, ta omandab teatud pagasi, kuidas laval toime tulla. Professionaalsed sportlased treenivad enne oma staatusesse tusmist reeglina palju kauem, igupoolest ongi profisportlase elu ks pidev treening ja vistlused. Kuigi teatrikooli lpuga ei saa nitleja n- valmis, siis tundub mulle, et edasisi arengusuundi hakkavad mrama vga konkreetsed lavastused. Mulle nib, et spordiga on sedavrd lihtsam, kui sport-lane peab oma vimeid vastavate nitajate ja numbriteni arendama. Aga nitleja asetatakse pidevalt uude situatsiooni, kus ta talle parimal moel hakkama pab saada. Aga kuidas ikkagi hinnata seda keha, mis vaataja silme all kunsti loob? Kui spordis kehtib vana hea kiiremini-krgemale-kaugemale, siis kuidas mta kunsti tulemusi? Kes seab need kriteeriumid, millest lhtuma peaks? Kui spordis ollakse orienteeritud tulemustele ja koht krgemal pjedestaalil thendab saavutuste tippu, siis kelle maitset peaks usaldama kunsti hindamisel? Kas minu sbra arvamus on pii-sav? Kas Sirbi listav artikkel on teema? Kas vljamdud etendused panevad asja paika? Kui spordis loeb ks ja parim number, siis milliseid numbreid ja mis veelgi olulisem, snu ma kunsti puhul arvestan? Vib-olla on aplaus see, mis nii kunsti kui spordi puhul annab aimu sellest, kui palju sooritus, tulemus, valmisprodukt korda lks. Huvitav, mis oleks see, mis suudaks panna kaasaja inimese teatris lavale toma-teid pilduma vi hoopis andunult aplodeerima ja lilli loopima vi kuuluvad sellised kitumismaneerid aegade hmarusse? Samas, spordis on kik need maksimaalsed ja ka le vindi keeratud emotsioonid alles. Vahest kige rmuslikumad nited puu-dutavad jalgpallihuligaane, kuid see on juba puhas vandalism. Millele ma aga tahaks thelepanu juhtida, on see, et spordist saadav impulss on sedavrd intensiivsem, et selle najal saab end vlja elada. Kui ideaalne kunst viks selle enese vljaelamise ja puhastumisena pakkuda katarsist, siis paraku nen ma kunstist impulsside vastuvt-mist vhe. Samas muidugi vib see olla vastandlikult spordile sgavamatel tasanditel kulgev ja pigem inimest pikemas perspektiivis ja seesmiselt puudutav.

  • 49

    Kui Neeme on kappakusemise mitmekordne maailmameister ja maailmarekordi hoidja, siis on ta jrelikult teistele vistlejatele ra teinud. Kas nitlejate puhul oleks analoogiks nende peade kohal srav aegadetagune teenelise kunstniku tiitel ja thendaks see siis omakorda seda, et nad on teistest nitlejatest peajagu le? Kui spordis on sna tavaline rkida sooritusest, siis kunstis viks see klada umbes nii, et ah, tegi ra, viskas selle rolli muuseas valmis. Igatahes tundub mulle, et Kuidas seletada... kisub selle soorituse miste lavale ja tleb, et halloo, kunst ei ole sport, nii et palun ra pagi mind mta. htlasi on see kriitika vljastpoolt tulevale pil-gule, mis pahatihti ei ne protsessi ja tahab ktte saada valmis kaupa, brndi, mis

    jlle aitaks vikest Eestit maailmale ma.

    Samas on minu jaoks ikkagi selles lbingelikkuses krid sees, sest teatris on proovide eesmrk juda vlja lavastuseni, mis on ks tervik. Tervik, mis alates esi-etendusest hakkab elama mnevrra oma elu, iga htu kohtub ta erineva publikuga, iga htu on trupp mnes mttes teisiti laetud, pea iga kell vib lavastaja vikseid korrektuure teha. Minu lhtepunktiks on, et reeglina kib teatriklastaja lavastust vaid he korra vaatamas, eranditel ma siinkohal ei peatuks. Seega kui mina ja lavas-tus kohtume x-htul ja see kontakt jb hekordseks, siis kas, miks ja kuidas ma peaksin ngema lavastuse snni protsessi? Kui see, mis loeb on hetk, siis mil moel siduda see minevikuga?

    Kultuurispordiminister ongi tpselt see kurja juur, kes jagab raha ja tahab kegakat-sutavaid tulemusi vastu saada. Kultuurisport on selline ala, mis on igati ja heselt mdetav, aga asi on selles, et kultuuri kui sellist ei saa ra mta vi kaaluda. Kui spordis on treenimise kese sellel, et harjutamine teeb meistriks, siis kunstis on proo-vide kese selles, kuidas silitada erakordsus ning nende erinevate lhtepunktidega ei saagi samasse lpp-punkti juda. Kunsti olemus on protsess ning ootused sellele on seisakud, surnud ringid tis survet.

    Kordumatu kordus

    Klieelik tde on see, et iga htu snnib saalis nii palju etendusi, kui saalis on vaata-jaid. Aga kuidas on lood laval sndivaga, taaskord ksimus erakordsusest vi Sergo Varese tegelase jrgi: Vga kunstlik oli kik. Ei olnud nagu vga ehe, jah... Ei jaksa kogu aeg... Nitleja t seisneb ha uuesti ja uuesti tegemises. Uuesti, nii kaua

  • 50

    kuni lavastaja visiooni kohaselt vlja tuleb, uuesti nii kaua, kuni mngukavas eten-dusi on, uuesti ja uuesti, sest nitlemine on korduste amet. 5, 6, 7, 8 liigutuste jada kannab endas tpselt sama ngi ja vlu. Korduses peitub protsess, sest liigutakse ikka ja jlle algusest lppu, teostatakse iga etendus seda esma- ja erakordsust. Erilises korduses peitub vljakutse. ha uuesti tegemises peitub aga ka vitlus auto-maatseks ja tuimaksminemise vastu, keha mlu salvestab ja kuidas kasutada neid tohutuid mlumahte nii, et ta ei toimiks kui push play, mida saab rewindiga tpselt samasse seisundisse tagasi kerida. Nitleja on jllegi eriline inimene, aga nd sel-les vtmes, kuivrd andekas ja vimekas ta on, kuidas ta teeb seda, mida ta teeb. Kuidas viia end seisunditesse, kuidas saavutada ehedust. Samas ei ole vib-olla phiksimus jllegi selles, kas koopiad on originaali mannetud jtkud, vaid hoopis selles, kas koopias vi siis heas vltsingus on peidus ja alles originaali energia. Juan tagasi kohalolu juurde. Teatri NO99 truppi on palju selle igal htul sajaprotsendilise kohaloleku eest kiidetud ja ka mina liitun selle oodiga. Enne lavastuse ngemist olin kuulnud palju jutte improvisatsioonidest ja etenduse ajal tabasingi end mitmel korral mtlemas, kas nad nd improviseerivad vi on need stseenid fikseeritud. Hiljem, kui sai selgeks, mis on improviseeritud, siis hmmastas mind vga, kui siiralt mjus paigas olevate tekstide esitus. Lpetuseks Jaak Printsi tegelase mte: Inimene, kes tuleb saali, ma usun, et isegi vikese teatrivaatamisega inimene, saab aru, kas nit-leja on laval sada protsenti kohal vi on pool temast kusagil mujal ta saab sellest

    aru.

    Keha ra seletamine

    Kuidas seletada pilte surnud jnesele? Kuidas seletada (surnud) inimest elusatele jnestele? Kuid kas asi on ldse elusas/elutus vi hoopis seletamises kui aktis, lahti-vtmises, dekonstruktsioonis, et luua seelbi uus? Aga jllegi sport? Kas sporti on vaja seletada, mis see maailmarekord 100 meetri jooksus kll minuga teeb vi kui-das mulle lhevad hinge muruplatsil palli taga ajavad mehed. Kunst ja sport panevad mlemad kaasa elama, aga spordi puhul ei ole puhvertsooni vahel kui on vrav, siis on fnnid hulluvalt karjudes psti ja eesmrk ja emotsioon hes elemendis saa-vutatud. Sportlase sooritus ei vaja seletust. Kunstniku looming on aga enesekindluse ja khkluste segu ja pealegi nutakse veel selle kultuuri ra testamist kuskilt teisest sfrist vi nagu tleb Eha Komissarov: ldiselt inimesed arvavad, et kunstniku suhe oma loominguga on midagi vga pidupevast: noh, nagu ikka, nagu ksit-

  • 51

    line, teeb ilusa asja, lheb mb maha, on udselt rahul, ostja on udselt rahul, aga see ei ole ju nii paraku, juba ammu-ammu ja vist ei ole kunagi nii olnud. Kunstnik teeb pildi, sageli kaheldes ja pilti isegi lpetamata jttes, sest ta vihkab oma too-det ja ta neb seal ainult omaenda piiratust ja oma suure uhke mtte mannetut teostumist. Keha ei pea alati ra seletama ning minu jaoks on isegi nauditavam, kui seda ei tehta. Keha on laval ja tegutseb aktiivselt. Mina olen otsustanud minna etendusega kaasa ja ma vaatan vlutult nitlejate liigutusi, nende kehade dnaami-kat vi vajadusel ka staatikat. Alati ei pea olema keha ja liigutused ka thendustest laetud, oluline on vaadata ja tunnetada asjade olemust, tegevusi nende endina. Kuigi lavastuse pealkiri kannab juba endas viidet, siis on sinna sisse kirjutatud see-sama raseletamine. Kuid mida ikkagi thendab mistmine, aru saamine? Eeldab see alati, et meil on kokkulepe, et kaks pluss kaks on neli ja lahkhelisid ei saa tek-kida vi toimib see ra seletamine kuidagi teistmoodi? Kaldun arvama, et selleks, et miski meeldiks, ei pea sellest ilmtingimata aru saama nii, et seda annaks snadesse heselt ja mistetavalt mber panna, tunnetus ja mju on palju olulisemad. Kuidas seletada... on hsti palju visuaalset ja auditiivset ja see kik on veetlev ja jlgitav ja mjuv. Ma vin stseeni 5, 6, 7, 8 jada lahti vtta ja nha selles allakriipsutatust nit-leja tle kui pidevale kordusele. Uuesti, uuesti. Aga ma vin sel ka rahulikult lihtsalt olla lasta, nii nagu ta on. Liigutused, tants, Mart Kangro koreograafia. Christo kombel asjade sissepakkimine vib vabalt minu jaoks aktsioonina toimida, olla statement ja olla visuaalselt vga nauditav. Kui ma tahan, siis ma panen sinna taha lood valgest pilvelaevast, mis taevas sidab. Millal ma tlgendan asju le ja millal ma lasen end emotsioonil kanda ja sellest piisab? Kunst pakub vlja vimalused ja publik saab

    neist vimalikest vimalustest edasi arendada.

    Spekuleerin mttega, mis jks alles, kui Kuidas seletada... kik snad vlja vtta? Kui Proua Kultuuriministri kaotamisega kaoks lavastusest konflikt, siis mida teeks lejnud teksti vljajtmine? Kas kogu visuaalne ja auditiivne assortii suudaks olla kandev tervik? Mis jb lavastusest alles, kui on snatus? Kas pole me siis jud-nud lhemale tunnetusele ja asjade olemusele ja vaatepildi nautimisele? Keha on meeltega tajutav objekt. Nitlejate sohval ksteise otsas turnimine ja aelemine vi nimetagem seda kontaktimprovisatsiooniks on siin ja praegu. Iga inimene on era-kordne ja laval muutub keha veelgi erilisemaks. Proua Kultuuriministri suudlemine

    on isiklik, on kehaline, on mrgiline. Keha on oluline, ilma temata oleks thjus.

  • 52

    Ideed on hus

    Mulle meeldib vga, et Kuidas seletada... tstatab ksimusi kunsti tegemisest, vastuvtmisest ja toimimisest. Mulle sobib vga, et Kuidas seletada pakub vlja tasandeid ja ma saan vastavalt oma kogemustepagasile vihjelisusega suhestuda vi suhestumata jtta. Ma ei tea, kas on aus, kui ma ei vta etendust ksipulgi lahti, vaid tegelen sealt mind huvitavate ksimustega. Aga ma tean, et Kuidas seletada... oli ja on hea ja sellist teatrit tahakski rohkem: hakitud kontsentreeritust, sisemiselt laetud nitlejaid, hku paisatud teemasid, huumorit ja irooniat, visuaalselt ilusaid pilte ja mjuvat mra. Ma ei ole ka kindel, kas tagasiside on see, kui ma loen les need asjad, mis mulle korda lksid ja rgin sellest, mis ja miks mulle segaseks ji. Lppude lpuks, kui palju on vastuvtmise ja kunsti kogemise puhul tegemist aru-saamise ja raseletamisega vi ikkagi mjuvusega. Tervik toimib, ma olen Kuidas seletada... poolt ra tehtud. Minu eelootus on peaaegu alati, et laval toimuv mind liigutaks ja puudutaks ja kui see ka nii juhtub, siis kskik, kui palju ma selles oma maailma ka ra ei tunneks, siis teatud kraad on selles olulises olekus ikkagi mstikat ja tundmatut vlja, miks mjus see ja mitte too. Miks ajas nutma ja mitte naerma, miks esimene kord tundus nii ja jrgmine hoopis teisiti. Laenates Tiit Ojasoo mtet, siis kunsti ei saa teha ega tenoliselt ka vastu vtta ainult meldes, selles peab ka mingi juhuslikkus vi jumalikkus sees olema1. Nitleja suhe enda kehasse laval on suhe enda kunsti. Publiku suhe laval olevasse kehasse on suhe teiste kunsti. Kunsti ei saa valesti mista nii kaua, kuni sa sealt enda jaoks midagi leiad. Nii nagu laval olevatele inimestele on oluline nidata ksimusi, mitte neile ilmtingimata vastata, siis on publiku jaoks oluline, et ta saab ktte niidiotsad, mida suurest kerast lahti haru-tama hakata. Aith Kuidas seletada... kehad, et sooritus oli soovitu.

    1 Teatriteaduse lipilaste kohtumine Kuidas seletada... autorite Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperiga ning dramaturgi Eero Epneriga 19. detsembril 2009.

  • 53

    M.A.I: Jnes on surnud. Elagu jnes!Marite Butkaite ja Hiri Mripeal

    Kord elanud kaks meest krvuti taludes, ks kasvatas jneseid ja teine oli lihtsalt naabrimees. Viimane leidis hel hommikul trepi eest surnud jnese ja sdlasliku noga koera. Mees lks paanikasse ja mtles, mis nd teha. Pesi jnese puhtaks ja viis jnesekasvatuse puuri tagasi. Meldud ja tehtud. Kolme tunni prast tuli jne-sekasvataja naabrimehe ukse taga, oli vga okeeritud ja tles: Sa ei kujuta ette, mis just juhtus! Eile krvas ks jnes ra, matsin maha ja tna on too loom puuris

    tagasi!

    Viimasel paaril aastal on lavalaudadele judnud palju lugusid kunstist, kunstnikest ja sellest, mis ikkagi paneb tervemistusliku inimese (noh, jah) kunsti tegema. Ars longa, vita brevis est! Viinistus mngitud kunstniketriloogia, Draamateatri Srrea-listid, Linnateatri Hecuba prast ja Tartu Uue Teatri IDentiteet on vaid mned nited. Ja nd seletab teater NO99 pilte surnud jnesele. Kuidas?

    Kuidas seletada... nib heaegselt olevat eksperiment ja lavastus. Kui alguses mainitud kunstnikelood ongi lood kunnstnikest, siis Kuidas seletada... on midagi muud, (esmapilgul) otsest narratiivi pole, vaid on rida pilte ja sndmusi, mis vivad (kaudselt) narratiiviks koonduda-muunduda. Kontseptsioon on les ehitatud suurtele improvisatsiooniplokkidele ja kindlatele fikseeritud raamidele, mis omavahel vahel-duvad. Improvisatsioonile jrgeb raam, raamile improvisatsioon. Naljakal kombel on raamide sees suur vabadus. Think/Thing outside the box. On kindlus, on juhus, on... manifest. Aga kelle oma minu, teatri, kunstniku?

    Positsioon

    Laval mllavad persoonid on Kunstnikud, tpsemalt eldes Nitlejad. Laias laastus

  • 54

    on teemaks kunst, kuid kitsamalt vttes tegeletakse siiski nitleja ja nitlejaks ole-misega. Miks on ldse olemas improvisatsioon ja miks ma teen neid asju, mida ma teen ja kas ma teen igesti ja... Igasugused ksimused, mis looval hingel paratama-tult phe tulevad. Kuidas seletada... vaatleb nitlejaks olemist lbi kunstiprisma ja ksib, kas kujutavat kunsti saab siduda nitleva inimesega. Kas luendil ja etendusel on mingit vahet? Kas nitlev inimene on samuti kunstiteos nagu maal vi joonistus vi installatsioon? Snumi edastamiseks kasutab kunstnik vrve, nitleja aga oma keha. Aga miks ta ldse tahab mingit snumit edastada? Kui mdukas edevus kr-

    vale jtta, siis kki selleprast, et

    Krvuti inimeste sooga on olemas veel ebainimlike olendite sugu, kunstnike sugu, kes tundmatute ajede sunnil vtavad inimlikkuse elutu aine ja muudavad selle ntske taigna kuumutades ja kritades leivaks ja leiva veiniks ja veini lauluks. /.../ See, kes on sellest soost, peab sonides me otsa ronima ja oma sisikonna seest vlja rebima.

    Nii on ige ja iglane, sest ta ei saa teisiti! (Henry Miller Vhiprijoon)

    Kuigi laval on ldistatud kunstnik, on ta siiski pigem kunstnik-nitleja kui kunst-nik-kunstnik. See tuleb vlja stseenist, mis tekstiraamatus kannab pealkirja Lood kultuurist. Algab klaasikunstniku jutuga, kuid teatriinimeste jutte on seal rohkem. Vi jb see lihtsalt silma, sest leiab aset teatris on rgitud nitlejate poolt?

    Ma olen n- skisofreenik pin likoolis teatriteadust, tahan olla kirjanik ja soovin saada mngujuhiks ning mngijaks. Kas olen kunstnik vi skisofreenik? Kin teatris ja mu eri pooled vaatavad teatrit erinevalt. Lisaks kigele vaatan teatrit kui naine, vga emotsionaalselt ja tlgendan vastavalt tekkivatele seostele. Kasutan klieid, et teater on elu ja elu on teater ja elu = teater = elu. Hetkel usun seda vist ka priselt.

    Sda ksib.

    Kontseptsioon

    Kuidas seletada... = 20. sajandi kunstiajaloo kiirkursus. Eksperiment, millest vi-davad nii nitlejad kui ka publik. See on nagu avatud proov, kus publikule antakse vimalust vaadata mngivaid inimesi. Tnu pealkirjale ja sisule tekib mte, et kui Beuys nitas pilte surnud jnesele, siis antud lavastuses on surnud jnese rolli aseta-tud publik. Silme ees on elavad pildid, (omal ajal) murranguliste kunstiteoste elusad

  • 55

    reprod. Tundub, et vimalusi on veelgi, lisaks harimisele, rollivahetusele ja praktili-sele teatriuurimisele saab oma osa ka sotsiaalne ja/vi poliitiline pool. Lbi elavate piltide vaadeldakse kunstniku rolli hiskonnas, kas teda ikka on vaja ja mida temast ikkagi arvatakse. Barthes tles, et autor on surnud, kuid kui neid pilte reaalajas taastatakse, kas siis nitlejad ei muutu uuteks autoriteks, kes neid teosed interpre-

    teerides uuesti loovad? Sest kes midagi loob, peaks olema autor.

    Ma tahaksin olla vaba kunstnik. Lubada endale vabadust olla kirjanik, tehniline ttaja, samas ka teatriloolane ja -uurija. Halb nali tleb, et ideaalne naine on selts-konnas daam, voodis hoor ja kgis kgitdruk. Eks minagi siis ritan igel ajal ige rolli valida. Seda enam, et vahel vivad eri rollid ksteist toetama hakata. Ja sedagi arvan, et autor pole surnud. Pa, mis pad, kuid ennast ei anna loodust vlja ligata. On asju, mida ei saa varjata isegi plle all vivad olla pitsrega

    sukad...

    Tsitaadid

    Kuidas seletada... on kahe ja poole tunnine tsitaat. Vga pikk pimlause, mille lhemad osad on omavahel komade, koolonite ja kige muuga eraldatud. See on midagi, mis tsiteerib mbritsevat, olnut ja samuti iseennast. Kui vga tahta, siis vib juda jrelduseni, et kskik mis laval toimub, on see tsitaat vi tribuut millegi olnu pihta. Kappakusemine kui purkisittumise mbertlus, loomulikult Beuys oma jnesega, koorilaul pris lpus kui kultuurilooline vihje eestlusele, Christolik lava kokkupakkimine... Lisaks hakkab lavastuse kaudu ennast tsiteerima ka teater NO99

    ise.

    Laval toimuv on pikk seoste jada, minevik, mis on pimitud olevikuga. Tsiteerivad nitlejad, tsiteerib lavakujundus, tsiteerivad pildid (nii kujunduselemendid kui ka ela-valt esitatud). On kunstnikud 20. sajandist ja on nitlejad 21. sajandist, on vihjed 2005ndal aastal loodud teatrile ja selle eelmistele lavastustele (vesi viinapudelis, karjuvad nitlejad, poolpaljad poisid jne). Kuidas seletada... on justkui madu, mis sb iseenda saba vi keemiline reaktsioon, mis loob ennast aina uuesti ja uuesti ja uuesti ja uuesti ja uuesti ja uuesti. Lisaks tundub, et nitlejad tsiteerivad kaudselt iseendale iseend mngivad iseendale (ja publikule) iseennast.

  • 56

    Ka mina tsiteerin sna palju. Vtan le asju kogetust ja loetust-nhtust ning sellega kunsti- ja teatrimaastikul edasi tegeledes tsiteerin siis elu ennast. Vi noid elajaid, keda olen ses elus kohanud. Vtan le mingid metafoorid, mis on minu jaoks oman-danud muu thenduse ja tiesti hbematult tsiteerin neid edasi. Tsiteerides Bma luuleidu: Mtlesin, et tuli inspiratsioon. Selgus, et olid enda mtted. Mul on mnel

    hetkel vastupidi arvasin, et oli enda mte, aga oli hoopiski inspiratsioon.

    Mng

    Trupp mngib mitmes mttes. Esiteks on nad nitlejad, kes nitlevad. Teiseks mngi-vad nad priselt, sest lavastuses on ette nhtud improvisatsioonilisi kohti, kus toimub reaalne ette harjutamata mng. Nitlejatel on kaks ja pool tundi ning plaan ehk mngureeglid, mida jrgida. Teater on tiskasvanute moodus silitada teatav lap-selikkus vi vhemalt ks laste phiigus, mis suureks saades tihti ununeb igus mngida. Mis on aga kummaline, on see, kuidas nitlejad mngivad justkui pub-likust mda. Nagu olekski sattunud proovi vi vaataks pealt laste mngu. Lastele ei lhe korda, kas vanemad vaatavad vi ei, thtis on hoopiski see, et nad on leni mngus sees.

    ldlevinud jaotuse jrgi on teatri ja mngu vahe see, et mngus on ainult osalejad, teatris aga hed, kes teevad, ja teised, kes vaatavad. Etendussituatsioonis mn-gitakse kll omavahel, kuid seda tehakse ringiga lbi publiku. Kuidas seletada... puhul nib, et publikuring tehakse nii vaikselt ja sujuvalt, et tundub nagu mngiks

    nitlejad siiralt omavahel iseendale.

    Nad mngivad enesele pilte endast ja selle kaudu neb pilte ka publik. Publik on kui Beuysi surnud jnes. Publik saab vaadata inimlooma ht siiraimat olekut mngivat inimest. Kunstnikku, kes jalutab le linnavljaku ja kunstnikku, kes kannab sdant varrukal ja mugavas hkkonnas rgib kik hingelt ra (needsamad Lood kultuu-rist, niteks).

    Ja kui publikul kki hakkabki igav, ei suuda enam kiki vihjeid jlgida/meelde tule-tada, saab oma aega sisustada muuga ehk vaadata inimkitumist. Snu on niigi palju. A little less conversation and a bit more action please. Kuigi minnakse ringiga, saabub hel hetkel ka otsene kontakt, kui Tambet Tuisu tegelane eemaldab neljanda

  • 57

    seina. Veider on aga see, et see sein priselt korrakski ei kao. Naljakal kombel on elav ja hingav inimene publikust kuidagi kaugele jv, kuid kostmis ja plastiksil-madega jnes saavutab kiiresti otsese kontakt. Kui publik on surnud jnes, kellele seletatakse pilte, siis kas see hetk, kui diivanil istub jnes ja vaatab seda, mida teevad nitlejad, pole mitte etenduse mbertlus jnes vaatab publikusse pil-guga, mis tleb, et mida kuradit nad teevad? maisaaaru!, kas siis sel hetkel pole laval olev jnes publik, kes vib sama ksida? Tielik topeltmng, kus nitlejad on kunstnikud ja lapsed ja jnesed ning publik on publik ja surnud jnes. Suur kunst ja

    tavaline inimene, inimene ja jnes.

    Mng on mulle hingelhedane. Mngin paberil ja vahel eluski. Loon olukordi, kuhu ise (ei) tahaks sattuda, kuid mille juhtumise tenosus on peaaegu olematu. Looma-riigis pivad pisikesed loomad elu reeglid selgeks mngides. Mina olen inimkutsikas,

    mul pole teist valikut. Vist.

    Kirg

    Kirg on arvatavasti ka see, mis paneb noid pilte jutustama. Laval toimub asju, mille ainsaks phjenduseks nen kirge selle vastu, mida tehakse, sest on hetki, kus esi-mese hooga tekib mte, mille kuradi prast nad sellist asja teevad (niteks kunstniku ja tema naise okserohke lembestseen vi koer, kes jookseb mda lava). Mis viib he inimese nii kaugele, et ta teeb asju, mida ta teeb? See peab olema kirg. Midagi sellist, mis paneb vere kima ja laseb teha asju hingega. Artaud on elnud, et julm teater on julm eelkige tegija enda vastu. Kirg ja kannatus aga pidavat jllegi olema peaaegu ks ja seesama asi - passion vi passioon mis seal vahet on. hesnaga, kui koorid kartuleid naudi, ja kui oled laval naudi seda veelgi rohkem.

    Kirg vi fanatism? Sisemiselt kirg ja vliselt fanatism? See miski, mis paneb vere kima ja laseb-ksib teha asju, mida korralik tavaline inimene ei tee(ks). Midagi, mis annab piisavalt energiat, usku ja jaksu, et minna paljajalu le kildude. Parimad palad siin ilmas on kirjutatud siiralt lbi elatud asjadest, kannatustest. Kirg ja kanna-tus... Mis vahet neil on?

  • 58

    Opositsioonid

    Inimimesed vs jnesed. Kunstnikud vs tavalised inimesed. Elusad vs surnud jne-sed. Fikseeritus vs improvisatsioon. Soov teha kunsti vs pris elu, mis allub muudele reegitele. Kunstimaailm, kuhu saab pgeneda (argipevast) vs karm reaalsus. Kahe rmuse abil tuleb kesktee kige paremini esile. Viks elda, et Kuidas seletada... tsiteeritakse lisaks kunstiteostele ka teatriteooriaid. Nitamine on omane Brechtile, kuid samas on vga stanislavskilikke hetki ala MINA OLENGI JNES. See, mida ei elda, on see, mida tegelikult eldakse. Snum on ridade vahel ja tuleb ise les leida. Vga brechtilik publik peab kaasa mtlema, minetama oma passiivsuse ja ise jreldusteni judma. Nitlejad/Kunstnikud on vaid vahendid, triistad, kelle abil

    seda tehakse.

    Minus on ratsionaalne kontrollifriik (vi pedant?), kellele meeldiv vim ja kord. Ja siis on minus ks udupea, kelle jaoks on homne vaid hmane vihje tulevikule, sest alati on aega ja alati on (organiseeritud) kaos. Tde ja teline olemus on kuskil vahepeal. Mis on iroonia? See on knik ja romantik hes isikus, vikese vihjega iroonikule.

    Veider huumor ei tasu isegi mainimist.

    Tlgendamine

    Kunstiteose ks tingimusi on see, et seda saab tlgendada. On olemas autor, kes on loonud teose ja omanud esialgseid kavatsusi. Tuleb keegi teine ja leiab, et asjalood on hoopis teisiti. igus on mlemal. Kunstiteose tingimus on tlgendatavatus, hea kunstiteose tingimus peaks olema see, et seda saab tlgendada n+1 moel. Seniks, kuni on otsijaid, on ka asju, mida leida. Tlgendamine on vast see hetk, kus autori roll saab lbi ja mngu astub keegi teine, kes oma elukogemuse varal saab uueks autoriks. Ja autor pole kunagi surnud.

    Kuidas seletada... etenduse jooksul luuakse nitlejae abil vanade teoste phjal uus kustiteos. Seda saab tlgendada n+1 moel, ent olgem ausad, see, mida Tartu likoolis petatakse teatriteaduse nime all, on esmaklassiline petus sellest, kuidas le melda, otsida ja leida. Siis avastadki, et istud esimeses reas, vaatad riiulit ja mtled, kas see, et seal on olemas Hulkur Rasmus, on juhus vi on tegemist vih-

    jega Rasmus Kaljujrve Emaje Suveteatris mngitud Rasmusele, kes ringi hulkus.

  • 59

    Tore oleks, kui ma kunagi suudaks teha asju, mille asjus oman algselt kavatsusi X, kuid kui minu t on tehtud, selgub, et seal on lisaks X-le olemas ka tasand Y, mida

    ma alguses ldse ei plaaninud. Ja muidugi eriti ilus oleks veel tasand Z.

    Juhus

    Kui sain ktte Kuidas seletada... tekstiraamatu, olin llatunud. Lugedes tundus kik nii paigas ja nii selge. Vaadates oli esimene mte see, kas neil ldse midagi kindlat ka on. Kik tundus nii kaootiliselt toimiv, et hel hetkel mtlesin, kas testi vastavad tele kuulujutud, et see kik ongi peamiselt vaid improvisatsioon. Lugedes selgus, et raamid on sna paigas ja jigad ning et on vaid mned kindlad kohad, kus avaneb vabadus ehk imprivisatsioon. Klarid ja mehed, snnipevakingi-etdid, spordiimpro, linnavljak, diivanil aelemine, vabadus peale neljanda seina sulgemist. Improvisatsioon ongi ju mnes mttes juhus. See pole kunagi nii hea kui esimesel korral. Ratsionaalsust on sellises olukorras vhe. Vi kui on, siis allub see mingile tavatoimimisest erinevamale loogikale. Tde oli puu otsas, kui improvisatsioon kis.

    Vahel tunnen, et usaldan end liialt juhuse hoolde. Vi hakkan hoopiski minevikusnd-museid, st juhuseid omavahel seostama moel, mille le oleksid uhked ka kogenud vandenuteoreetikud. Ma tundsin end palju nnelikumalt, kui avastasin juhuse, kul-gemise ja juhusliku kulgemise. Muidugi vib elda, et ehk tahan ma vastutusest hoiduda. Algne juhus vib hiljem muutuda fikseerituseks, siis on justkui olemas ka

    vastutus. Ja leldse, KUI juhuslik on suvaline; kui juhuslik ON suvaline?

    Kollektiivne energia

    Kuidas seletada... etendusolukord nuab lavalolijatelt meeletut omavahelist usal-dust. Lisaks usaldus ka mngijate ja taustajudude vahel. Vaadates paistab, et energia on paigas, inimesed tajuvad ksteist, kik on sujuv. Enne tekstiraamatuga tutvumist mtlesin pikalt, mis on impro ja mis mitte, sest kik tundus liigagi sujuv. Hakkas endalgi huvitav, nagu mngiks lotot, kas lheb number tppi vi ei. Vaata-sin, lugesin, meenutasin. Tppi lks sna vhe, ainuke, mis igesti oli pakutud, oli snnipevaimprovisatsioon.

    Muide, oled thele pannud, et ma ei ole seni vga palju lavastajatest rkinud, vaid enamasti ainult trupist? See on vib-olla midagi, mis ilma pikema jututa annab edasi

  • 60

    seda, mida elda tahan energia on paigas, on usaldus. Nii trupi ja lavastaja, nit-lejate ja nitlejate vahel kui ka trupi ja taustajudude vahel. Kas vi see klaritega stseen nitlejatel on klarid, pult on siiski hellimehe kes. Toimib. Usalduse pealt

    toimib.

    Energiasse usun samuti. Vahel on elamine sna otseses mttes valus tegevus. See kik on suhteline ja sltub sellest, millised vnked mber on ja mis ma suudan kinni pda. ldiselt on vast ikkagi nii, et kik, kes on seotud he asjaga, niteks lavastusega, peaksid ideaalis kituma kui armastajapaar, kes julgeb ksteisega teha asju, mis teistega oleksid meldamatud. Peab olema usaldus, julgus ja thelepanelikkus. Valmidus olla avatud ja tajuda teist inimest, et tabada tema mte veel enne, kui ta seda mtleb. Teater nib kui vrav mitme maailma vahel ning sellistes piirkondades on alati energia teistsugune. Tuleb tajuda seda miskit ja olla

    valmis sellega koostks.

    Taust

    Kuidas seletada... phineb Eesti kultuurielu hetkeolukorral, 20. sajandi kunsti-(teoste)l, teatril endal ja arvatavasti ka nitlejatel. Jnesedki on teater NO99 taustssteem, mis on teatriga algusest peale kaasas kinud, ikka eksivad kas mnda lavastusse, kavalehele vi reklaamile. Ons Kuidas seletada... puhul tege-mist esimesest lavastusest edasi arenenud manifestlavastusega? Alguses olid elusad jnesed, nd priski surnud jnkud. Kas publik on publik vi hoopiski keegi teine vi miski muu? Tausta mttes on samuti segunenud lavastus ja lavastajad lavasta-jate poolele on kokku sattunud lavastaja ja kunstnik, laval on pildid kunstnikest, keda esitavad nitlejad ja mis keskenduvad nitlejate elule-olule lbi kunstiprisma.

    Taust hakkab tahes-tahtmata kaasa mngima. See, kui palju keegi millegi kohta teab. See, milliste eelootustega vaatama minnakse. See, mida plaaniti proovisaalis. See, mis on judnud lavale. See... Kaks inimest samal etendusel vivad oma taustast tulenevalt asju erinevalt mista. Raamatupidaja ja maalikunstnik sama asja ei ne. ks on niteks just lugenud 20. sajandi kunsti ajaloo eellugu ja teine luges kohvi-kus kohvi krvale vrsket Kroonikat.

    Taust mjutab kll. Kik need pisikesed pisiasjad, mlestused, tunded, mtted ja

  • 61

    asjad. See on see minevik, milleta ringi jalutada ei saa. Kui lhebki liigkeeruliseks, siis tuleb anrit vahetada ja miinused plussideks prata. Matemaatikut minust ei saanud, kuid kirjanikuna nnestun vast paremini. Lppkokkuvttes ei jookse miski mda klgi maha. Seda enam, et Lavastajaraamatus tles Karusoo, et hea ja ige nitekirjanik viks olla ka hea matemaatik.

    Asjad ja suhted asjade vahel

    Laval seletatavad pildid vivad olla snagi iseseisvad, kuid varem vi hiljem hakkavad nad ksteisele lisaseoseid klge pookima ja ksteist tiendama. Jrjekordselt tuleb mngu taust see, mida uudistes just rgiti; see, mida ma teadsin varem. Alguses vib tekkida ksimus, mis hist on kunstil ja surnud jnesel. Hiljem tekib hoopiski ksimus, kes on ikkagi kunstnik ja kes jnes. Vi kes/mis on pilt, mida nidatakse. leldse, kellele seda nidatakse? Kuidas seletada... puhul on vimaik leida palju erinevaid thendusmahte ja seelbi ka palju erinevaid suhteid asjade vahel. Kui kik need asjad ja suhted paberile joonistada, oleks see kvasti keerulisem kui seebioo-per. Kui kisin lavastust esimest korda vaatamas, siis hiljem mtlesin tkk aega, mis see ikkagi oli, mida ma ngin. Peas asetses kaos, sest oli palju mtteid ja kik tun-dus nii segane. Oli palju vihjeid ja mra. Paar ndalat sorteerimist ja asi sai tsipake paremaks ja selgemaks.

    Keeleteaduse ppejud tles, et maailm jagunebki ilusasti kaheks on asjad, ja on suhted asjade vahel. Mnikord kulub palju aega, et nende omavahelised suhted

    paika panna, kuid vahel on see seda vaeva vrt. Suhted asjade vahel, ma mtlen.

    Muusika ja teised elemendid

    Kuuldes lauset, et surnud jnesele seletatakse pilte, on esimene silme ette kerkiv pilt selline, kus on too surnud jnku ja mned maalid. Kuid lood ei ole nii lihtsad, ei ole nii lihtsad need lood ja suhted. Selgub, et moodne kunst vib olla ka muusika. Etendus algab heliinstallatsiooniga. Selleks, et kokku saada ks teos, kulub selleks ka palju muud muusikat, vihjeid, nitlejaid, jneseid, kunsti... Lavastus koosneb tillukestest osadest, mis ksi ei pruugi ttada, kuid koos moodustavad ttava ssteemi. Koos-td teevad muusika, mng, inimesed, dekoratsioonid. See on nagu aatom. Selleks, et oleks ks aatom, on vaja palju muid asju elektrone, tuuma, elektronkihti, proo-

  • 62

    toneid, neutrone, tuumajude... Kui ks neist eemaldada, siis poleks aatomit. Teatri

    olek ja etendusolukord on mratud juba looduse poolt.

    Olen kapimelomaan. Muusikast palju ei tea, aga kuulan palju. On laulud, mida teatud perioodidel kuulan vga palju. Naudin? Jah. Elan mingeid emotsioone korduvalt lbi. Muusika on osa millestki suuremast. Pool mu lemmikmuusikast on pris lavastuste vi filmide helikujundustest. Emotsioon, mis esimest korda kuuldes oli, jb kuhugi alles ja taastub, kui sama pala uuesti klab. Sisaliku sammgi jtab kivile jlje, mis veel muusikast tahta. Lisaks taaslbielamisele on muusikas ka inspiratsioon. he oma nidendi kirjutasin he laulu pealt. See ti silme ette he pildi, millega peaks

    kik lppema. Jrgnesid keskpaik ja algus ning lpuks oligi olemas ks nidend.

    Aeg

    Kaks ja pool tundi ja ilma vaheajata. Alguses hirmutav, kuid llataval kombel talu-tav. Ja loogiline, et ilma, sest oleme ausad oleks olnud vaheaeg, oleks kogu pilt lhutud. Tsiteerida ei saa nii, et tled kaks osalauset, siis pool tundi vaikid ja lhed edasi.

    Aja mttes on veel see huvitav, et lavastuses on stseene, mis mjuvad harjumatult aeglaselt. On mehed, kes kmme minutit klaritega mngivad. On aeglus. Tundus, et mnedele mjus aeglus hirmutavalt. Eriti kohe alguses. Publik nis kannatamatu. Harjutud on kiirema elu ja tempoga. Aga tuleb tunnistada, et just see aeglane sis-sejuhatus aitab. Korraks lakse aeglus sisse ja kiirus unustatakse. Mned inimesed hakkasid selle peale nihelema, mina aga hakkasin inimesi vaatama. Aega mul ju oli! See on pagana mnus tunne. Isegi siis, kui selle juab hiljem selgeks melda ja algu-ses vaatad inimesi pigem igavusest kui siirast huvist. Lavaaeg pidi vga kallis olema, kuid mulle meeldib see, et lavastuses Kuidas seletada... on julgetud sellega riskida ja seda veidi raisata. Aeg on suhteline miste.

    Aeg pakub mulle huvi. Vib-olla on sellega see lugu, et kui teaks ja mistaks, siis enam ei huvitaks. Salapra peab olema, kas vi natuke. Mngud ajaga on toredad. Rtmi ja tempoga. Harjumuslike tegevuste ajalised proportsioonid on vimalik laval nihkesse lkata. Priselus normaane vib laval olla liigaeglane. Minuti pikkus oleneb lpuks siiski sellest, kummal pool vetsuust sa parasjagu oled.

  • 63

    Tasakaal

    Kui miski hakkab le ajama, tuleb see tasakaalustada. Kui on olemas ks, on vaja ka teist. Tasakaal ttab, summa summarum ttab. Lavastuses Kuidas seletada... on tasakaal olemas nii sisemiselt kui ka vlimiselt. Eespool mainisin opositsioone ja r-museid, mis koos olles teineteist tiustavad. Esindatud on nii nitlejad-kunstnikud kui ja ametnik-minister, mehed ja naised (esimesi kll rohkem), inimesed ja jnesed. On tasakaal erinevate olukordade nol. Kord paistavad peal olevat minister ja amet-likkus, siis jlle aga kunst ja kunstnikekamp. Viimased kll nivad aeg-ajalt tegevat kambakaid, gruppikogunemisi, sest eraldi kartjad on koos tugevamad. (Praegune mttekik tuleneb sellest, et lavastuses on hetki, kus ruumi astub minister ja ini-mesed, st kunstnikud korra justkui vpataksid, siis koguvad end ja asuvad ministrit ruumist vlja sma.)

    Ka lavastajad on tasakaalus on olemas meesenergia Ojasoo nol ja naiseergiat lisab Semper, helt poolt kunstnikuvaade ja teisalt lavastajavaade. Ttab, sest erialaterminina ongi ju kasutusel Ojasoo-Semperi teater, mitte Ojasoo JA Semperi teater. On vrdsus ja on sidekriips, on tasakaal.

    Ying-yang on minu jaoks smbol, mis vtab kokku sna tasakaal. On tervik, mis on jagatud kaheks pooluseks, kuid mlemas pooluses on siiski tkk teisest. Igas heas on natuke halba ja igas halvas natuke head. Kik on tlgendamise ksimus. Ksimus

    on selles, kuidas melda, phjendada ja sildistada.

    Rtm

    Selle lavastuse puhul on rtmidel metsik roll. Selleks, et tekstiraamatus kirjeldatud raamistik ttaks, peab seal olema mingi rtm. Rtm aga on midagi, mis nuab teise inimese tajumist vi millegi kuulamist, oleneb millisele rtmile tuleb pihta saada. Niteks stseen, kus toimub kollektiivne diivanil aelemine, nuab sna otseselt teiste inimeste tajumist, sest muidu oleks tegemist ber-kaosega.

    Paljusse on rtm sisse kirjutatud, tuleb lihtsalt tajuda. Mis mnel juhul on kiire areng, on teisel puhul pingutatult aeglane. Rtmimngud on mng ajaga. Ja Ajaga mulle

    mngida meeldib.

  • 64

    Lood

    Lugu peaks olema tervik, kus on olemas oma narratiiv ja loogika. Kuidas seletada... on tervik, kus on peidus sada iseseisvat lugu, mis koos moodustavad hoopiski uue loo. Fragmendid hakkavad looma iseseisvat narratiivi (vi on asi vaatajas, kes ritab pingsalt seda leida?). Esmapilgul ei ole osade vahel seost, kuid olles tutvunud tervi-kuga, selgub, et seos on. On jme tipp ja see, mis vee all. Kui lisada fragmentidele vaataja leitud narratiiv, taustalood ja -mtted, siis on seal olemas lugu, ja veel milline lugu Eesti kultuurist, kunstist ja kunstnikest.

    Ehk on see ka phjus, miks Kuidas seletada... mulle esmasel kohtumisel ei meel-dinud. Teatri NO99 repertuaaris on olnud lavastusi, mis meeldisid mulle kvasti rohkem. Kuidas seletada... lahates ja lbi meldes aga avastasin, et tegelikult on see siiski pris hea. Polnud armumist esimesest pilgust ja ehk nii ongi hea. Kui olek-sin kohe sgedalt ra armunud, siis poleks ma jnesest peigmeest suutnud tkkideks vtta. Ma oleks ta liiga ilusaks teinud ja mitte mrganud seda, milline ta tegelikult on need suured krvad, need plastikust silmad...

    Mulle meeldib lugusid jutustada. Kui vimalik, siis ma vist kogu aeg rgiksin. Alati isegi mitte enda lugusid, vaid hoopiski pikki tsitaate. ritan siiski vihjata, kui tegelen pildinitamisega. Oleks viisakas. Arvan, et olen vrreldav kolme jnesega galeriis kituvad seal korralikult, kuid esimese hooga tahaks tagasi prduda millegi tuttava juurde, porgandi vi narratiivi manu. Kuid vahel jlle tahaks vaid rippuvat inimest vahtida ja avangardi (teha), sest Eha Komissarov tles, et jnesed on meiegi ajal olemas.

    Kes ma olen?

    Ma olen kunstnik. Ma olen nitleja. Ma olen mngija. Ma olen inimene. Ma olen Tiit Ojasoo. Ma olen Ene-Liis Semper. Ma olen Rasmus Kaljujrv. Ma olen Risto Kbar. Ma olen Andres Mhar. Ma olen Mirtel Pohla. Ma olen Jaak Prints. Ma olen Marika Vaarik. Ma olen Tambet Tuisk. Ma olen Inga Salurand. Ma olen Sergo Vares. Ma olen Gert Raudsep. Ma olen jnes.

    Ma olen vaba kunstnik. Ma olen kirjanik. Ma olen mngur. Ma olen inimene. Ma olen naine. Ma olen inimene. Ma olen Marite Butkaite. Ma olen Hiri Mripeal. Ma olen jnes.

  • 65

    Vljajuhatus

    Peale Elvise surma tekkis maailma fraas Kuningas on surnud. Elagu kuningas!. Praegu tahaks karjuda, et JNES ON SURNUD. ELAGU JNES!, sest jnesed on ole-mas. Hsti, aeg-ajalt on nad surnud ja pigem passiivses rollis, kus nad on sunnitud

    pilte vaatama, kuid aeg-ajalt vib juhtuda ka midagi muud. Jnes elab.

    Kuidas see vimalik on? ksis naabrimees. Ma ei kujuta ette, vastas jnesekas-vataja. Ruumi sigines ebamugav vaikus. Hiljem astus tuppa naabrimehe naine ja tles: kki ta ei suutnud otsustada, kas elu vi surm? Mehed vtsid surnud jnese mlestuseks veel he pitsi viina. Jnesekasvataja judis lpuks koju, rkis kik vanaemale edasi. Too vaikis pikalt ja lpuks tleks: Maailmas pole ht kindlat tde,

    ja oleme ausad, variante on mitmeid.

    Kevad on trkamise aeg. Pike hakkab soojemalt paistma, hus on romantikat ja je res on kahe peaga konnad. Jnesed knnivad aasal ja teevad vikeseid jneseid. Kuskil Tartu kivitrepil aga istuvad Marite, Hiri ja Paul ning mtlevad: Teater on mee-

    letus, armastus ja ilu. Ehk M.A.I.

    Detsember AD 2009 Tartu erinevates kohtades

  • 66

    Kuidas seletada surnud inimest elavale jneseleIngrid Kivitar

    Iroonia on nagu anekdoot. Seda kas mistetakse vi mitte. Sama lugu on ka teatri NO99 lavastusega Kuidas seletada pilte surnud jnesele, mis rgib publikuga kahe suurema teema kaudu poliitika ja kunsti. Nende raames ksitakse sna teravalt ja hbitundeta kultuuripoliitika rahastamise, ministrite positsiooni, kunsti loomis- ja toimimisssteemide ning kultuuri mbritseva mra kui kige vljastpoolt end sisse suruva kohta. Vaataja ette tuuakse etdidena hulk praegust aega iseloomustavaid olukordi. Problemaatika nendes on kll tstatatud, kuid jetud lahenduseta ja nii sn-nitabki lavastuses peegelduv vihjelisus endas paraja portsu humoorikat iroonilisust.

    On suur vahe, kas iroonia on kritiseeriva alatooniga vi positiive ja tgav. Antud lavastus pole ninud vajadust otseselt kriitiliseks minna ja vlja telda seda, mida kik niigi mistavad. Lpuks peitub olukorra iroonilisus nagunii nnda sgaval hiskonna sdames, et teatril piisab vaid veidi parodeerida ning sotsiaalkriitilised thendused snnivad juba iseenesest. Snadesse formuleerunud seisukohavtt r-giks nagunii enda eest piiritletumalt ja kaotaks mrkimisvrselt mjujus. Samas vastuvtja oma tlgendus avab ratundmise tasandil hoopis sgavama elamuse ja tagab kordaminevuse.

    Lavastuse erinevaid etde hendab ainsa kindla tegelasena Proua Kultuuriministri tegelaskuju, kes toob endaga loosse kaasa paratamatult ka kultuuripoliitika teema. Selle tasandi iroonia peidab end juba Eesti poliitilises korraldatuses, mille alusel sport ja kultuur on ndseks omajagu aega olnud he ministeeriumi valitsemisalasse surutud. Kindlasti on hea tahtmise korral vimalik rkida spordist kui kehakultuu-rist (ehk millestki kunstilisest) ja teatri puhul jllegi nitlejatehnikast, kui spordile viitavast terminist. Annab sellest tunnistust ju ka kavalehel ratoodud Mati Undi kiri teatrile, mida innustas teda omal ajal kirjutama rritus, mille tekitas kolleegide arut-

  • 67

    luste keskendatus nitlejate tehnilisele tle just nimelt kui sportlikule sooritusele. Irooniline, et ka 41 aastat hiljem ei ole suudetud spordi ja kultuuri vahet sgavamalt eristada. Ka nd nikse need kaks, vhemasti ministeeriumi arvates, pigem kokku kui lahku kuuluvat. Seda eriti ajal, mil mnaperiood majanduses sunnib ressursse krpima. Siit snnib kultuuri eneseigustuse vajadus. Ons ju nd tstatatud tera-valt ka ksimus kriteeriumitest, mille alusel rahasid jaotatakse.

    Kui Eesti spordi-ja kultuuriministri Laine Jnese erinevatest snavttudest meedias on jnud klama misted nagu loomemajandus, kultuuriturism ja traditsioonilisus, tekib paratamatult mulje, otsekui ritataks spordi reegliprast lihtsustatust kultuu-rile teatud eeskujuks seada. Spordi tulemuslikkuse mtmise kindlad kriteeriumid on ju kigile htemoodi selgesti arusaadavad. Vistluste edukus ttab nii poliitilise kui majandusliku eneseigustusena, kui ka Eestit maailmale reklaamiva faktorina. Kuid mille alusel mta kultuuri abstraktse loomingu kasutegurit? Ja kas lihtsustatud kultuur peaks olema just see, mis viks tagada kultuurile piisavalt finantseeringuid ellu jmiseks?

    Lavastus leiab kultuuri mdavusele tabava vaste. Olukorra absurdsust eksponeerib provokatiivne kappakusemise vistlus kui kultuurse purkisittumise odav sportlik vorm. Mngu kutsutud Proua Kultuuriministri kaasamine pdib tema demonstra-tiivse tiskusemisega. Ometi ei pea sellises tulemuses ngema ilmtingimata laitvat kriitikat, pigem viks stseen ttada demonstratsioonina mittetoimivast ssteemist. Eks peitu omajagu irooniat selleski, et vistlus lheb publikule hsti peale. Mis muu kui leib ja tsirkus selle vaataja ikka saali toob. Aga kellele seda kunsti siis teha, kui rahvas ihkab vaid sportliku vitude joovastust ja kaotuse kibedust nha. On see testi suund, mida mda kultuur peaks enda igustamise teel liikuma?

    Lpuks ei ksi ometi keegi, kes tegelikult vitis. Asi kulmineerub spordidressides ministriproua patriootilises iluknelisuses enesekergendus seegi. Tema dirigeerimi-sel lvad klama rahvalaulu vimendatud viisid, mis on kavalehel vlja reklaamitud kui 15 minutiga tellimustks valminud koorimuusika. Klab see, mis kogu Eesti-maa nretavate silmadega iga nelja aasta tagant lauluvljakule kokku toob. Seesama, mille lavastuse varasemas staadiumis klaasikunstniku monoloog teatab tema Soome sbrannade arvates kummalise olevat. Mis imelik maa see Eesti on, kus krgema loovuse enesevljenduseks on isetegevuslik kooris misemine? Aga nnda ministri-

  • 68

    proua testab, et ehkki tal spordist ja kultuurist aimu pole (nagu ta ise suusoojaks

    tleb), pstab ta oma au suutlikkusega koori juhatada.

    Hoopis teine asi on lavastuse ministriproua vline sarnasus Laine Jnesega ja nime-line kokkuklavus lavateose pealkirjaga. Need on kll irooniliselt selgepiirilised, kuid ksitletavad pigem hsti nnestunud ajastamisena, mida on pinge tekitamiseks leid-likult ra kasutatud. Irooniline pilge ministri suhtes ilmneb lavastuses siiski enam poliitilise no silivuse pihta, sellel ametipostil, mille grimass helgi hetkel kaduda ei tohi. Nnda, isegi kui Proua Kultuuriminister korduvalt toonitab, et ta on vga emotsionaalne inimene ja elab omadele alati sdamest kaasa, peegeldub seda kuu-lutatud emotsionaalsust ta nos sna vhe.

    On omamoodi kurbnaljakas vaadata, kuidas see sja pbli poolt kigi ees tis kustud minister vaid hetkeks oma no ktertti peidab, seejrel end kiirelt kuivaks phib, psti tuseb ja kindlal meelel tdeb, et tal on siiski elus hsti linud, alus-tades dirigeerima asudes levat hislaulu. Sest nagu peaminister on elnud, on mrjaks saamine neil palga sees. Judu edasi minna peab neil olema ja eks proua kultuuriministri uskumus, et ministriteks saavad vaid parimad meie seast, talle seda ka annab. Naeratades kannatab ta vlja kik rnnakud ning samas ka rahva tuima osavtmatuse. Plaksutab endale ise pikalt ja veenvalt, siis kui publik teda eirab ja kik nitlejad on ammu lahkunud. Peab oma positiivsusest pakatavaid knesid edasi, jutlustades oskusliku sihikindlusega kik oma suured ja vikesed eksitused hteviisi mrkamatuks. Piisab vaid mne ksiku sna vahetamisest ja juba sobivad samad kned pidada hoopis teiste rituse kohta. Nnda jbki lavastuses mulje, justkui poleks Proua Kultuuriministri jaoks mingit vahet, kas on tegemist spordi- vi kultuu-rivistlusega. Tema hoiab ikka kahe kega peast kinni ja elab omadele sdamest

    kaasa niikaua, kuni Eesti lipp tuseb ning alguses hmni lauldakse.

    Ametnikuna kitub ta kultuurirahvaga kui range lasteaia kasvataja, kes jagab pet-likke kske ja keelde. Tema seisukohtade tagamaad ilmnevad hes esitatud knes, kus ta leiab, et aeg ei ole soodne eksperimentideks ega liialdusteks. On vaja tradit-siooniliselt kindla peale vlja minna. Me ei saa teid lalt poolt aidata, kui te siin all htegi sammu iges suunas ei tee, teatab ta ja ksib Risto Kbarat kui Kuliku kiimalist koerinimest (mrki kaasaegsest ja mitte tradistsioonilisest kunstist) eemale tuga-tes: Mis see siis siin nd on? Aga hetk hiljem kuuleme Eha Komissarovit lavastuse

  • 69

    aluseks oleva Beuysi performancei phjal rkimas avangardi uuenduslikust olemu-sest. Selle tuttuue kunstimtte loomisest, millest mitte keegi aru ei saa, mille puhul tuleb rhutada vaba loomingu ja tarbijaliku mtteviisi tohutut vastasseisu. Nnda on lavastuse tegijate vastuoludele viitav pilge ministeeriumi nuetele taas sndinud. Ka laval arenevast diskussioonist teatri tegemise le, mis on esitatud kll liiga tempokalt ja abstraktselt, et vaataja krv sealt vga palju kinni suudaks pda, jb klama arusaam, et teater tahab ja julgeb otsida midagi muud kui turvalist traditsioonilisust. On ju lavastus ise, toetudes kaasaegse kunsti smbolitele, improvisatsioonile ning

    tantsule, vastassuunaline protsess nutud klassikalisele traditsioonile.

    Nii tusebki lpuks diskusiooni olulisemaks probleemiks hoopis kunsti ja vaataja suhestatus. Oleneb palju sellest, mida nad ldse on nus vastu vtma, leitakse dis-kussiooni lpus. Sest nagu tleb ihaldatud meesnitlejagi hes lavastuse etdis, on kultuuri puhul vastu vtmine sama thtis kui loomine. Ministeeriumi poolt nutud traditsioonilisus nuab vga mastaapset publiku tuge, et testada nudlust kultuuri jrele. Tekkiva vastuolu snastab Eha Komissarov hes oma ilmumises. Ta viitab inimesi kunsti ngemas ksitlise ilusa asjana ja kahtleb, kas tavainimene ikka suu-dab mista kunsti loomisprotsessi raskeprast vastuolulisust, mis snnib loojal oma

    piiratuse tunnetamises.

    Olukorra iroonia snnib surnud ringis, andja-vtja suhtesse aheldatuna kunstnik versus tavainimene, looja versus tarbija. Siin on raske leida vastastikust igestimist-mist. Kunst tahaks seista argisusest krgemal, aga tavaelu ei taha talle seda staatust vimaldada, tajumata kunstil praktilist vrtust. Siin peituvad ka eneseigustamise vajaduse ja kunsti eksistentsialistliku olelusvitluse sgavamad juured kas teha kunsti kunsti prast, vi alluda ning juhinduda enam rahva vajadustele. Kuigi lavas-tuses ei paista kunstniku ja publiku tasand kll priselt vastandatud olevat, snnib teatud opositsioon lavastuse kahes rmuslikus monoloogis ikkagi.

    Andres Mhari esitatud klaasikunstnik on kantud nuriseva kultuuriinimese alaliselt kannatavast natuurist, kellele riigi ja hiskonna poolt alatasa liiga tehakse. Paraja portsu irooniat lisab selliselt kujutatud tbile hilisem Jaak Printsi kehastatud tundlik natuur, kes mda lava ringi joostes pealtnha tiesti alusetult nuab, miks te kik mind niimoodi vihkate? See klaasikunstnik tunneb ennast paremana kigist neist lollidest, kellega ta peab vrdselt makse maksma. On ta ju intelligent ja sndinud

  • 70

    kunstnikuks. Tema jaoks peitub just kunstis elu mte ning oma loova ande poolest neb ta just ennast tuleviku edasikandjana. Oma loomemeetodi (klaasipuhumise protsessi) kannab ta teistele vaatamiseks ette lepingutatud uhkuse ja pidulikku-sega. Kriisi taga ei suuda ta aga tabada ldist olukorda, vaid ksib sdimatult, kuidas siis ilma rahata saab uut kunstihiskonda les ehitada, samal ajal kui teised

    ksivad, kuidas ellu jda.

    Gerd Raudsepa tavainimene on seevastu ngemus praktilise lihttlise klieelikest iseloomuomadustest. Ta tuleb htul raskelt pevatlt, vaatab telekast jalgpalli ja rpab selle krvale ohtralt lut. Tema elu sisuks on sa, magada ja keppida. Ta maksab makse, kuid ei taha neid maksta kunstiinimeste hvanguks, sest arvab, et kultuuritegelased peavad ennast temast paremaks. Tegelikult peab ta ka ise ennast nendest halvemaks. Viletsamana paneb teda ennast tundma see, et ta ei saa kuns-tist aru. Tal lihtsalt pole aega abstraktse jura le mtelda, seeprast hindab ta vaid mistlikku. Raudsep kehastab tpilist vihast tinimest, kes tunneb, et teeb pee-

    nutsevate kultuuriinimeste eest kogu reaalse t ra.

    Mlemad monoloogid nevad asju oma seisukohalt ja selles vastasseisus tuleb para-tamatult nha pigem kurbnaljakat kommunikatsiooniprobleemi. Mlemad ritavad ennast teise vastu otsekui kaitsta. Kuid nagu Eero Epnergi kavalehel kirjutab, ei pea kunst tnapeval enam mitte ksnes tavainimese suhtes ennast ja oma loomingut igustama, vaid vastu tuleb seista ka mitmetele teistele nii kultuurimaailma-sises-tele kui -vlistele teguritele. Selgepiirilisem lavastuse iroonia ju selles halenaljakate vitlemiste lputuses peitubki, mida stseen stseeni jrel meile erinevatel kujudel ette kantakse. Need ei peegelda miskit, mis ujuks pinnal, vaid nitavad, mis on mda

    juba sgaval asjade sdames.

    Nii ei j tabavast paroodiast puutumata ka kultuuritegelased ise, sest ka kunsti enese sees ei ole kik htne ja korras, mida testas juba eelpool mainitud kujutus leolevalt peenutsevast klaasikunstnikust. Meie ette tuuakse veel hulk hstivormitud pilte olukordadest, millistest teravaimalt tuseb esile stseen rahvarivastes Proua Kultuuriministrist, kes tuleb kultuuriinimestelt kartmatult ksima nende ettepanekuid kriisist vljumiseks. Seltskond nitlejaid jlgib teda aga klmalt, vaikivalt ja apaat-selt. Pole neilgi enda poolt midagi lahenduseks pakkuda. Juba harjunult oodatakse krgemaid korraldusi. Ei paista kedagi, kes oma iguste eest vitlusesse tormata

  • 71

    tahaks.

    Kuid neme ka hulka teisi juhtumisi. Niteks dramaturgi, kes ksitleb kriitilist vastu-kaja oma tle isikliku solvanguna ja suvalise mrkuse peale teisele ktega kallale lheb. Kahte vingus, viina vtvat nitlejat, kes kige paremini teavad, kuidas asjad peavad olema ja kes siunavad improviseerijaid, sest nood neid punti ei ole tahtnud vtta. Neme veel meest, kes prussi maha tallates vimalikult kva lrmi teeb ja peale viimast korda paljuthenduslikult pead nksatab no vaadake, mis ma kik ra tegin. Ja lpuks veel ka nitleja, kes peale hilishtust etendust koju helistab, rkides oma kitumisega elukutsele tpilisest egotsentrilisusest. Sa magasidki jah. Oi ma ei teadnudki! Ei olnud nagu vga eriti. Kuidagi kunstlik oli kik. Ega ei jua ka ise teha, kui teised ei tee. Tema jrgnev kergekeline rritus jb mitmeid kordi korduma. Kuule ...kuklike, kas sa panid lindistama? OH joobel kll, sa ei pannud vi? Kurat, ki seal oma ...marketis mni teine aeg. Kujunenud pilt ironiseerib kuns-tiinimestele lubatu le, mis nende vrtust inimesena heski eksimuses ega pahes ei vhenda.

    Hoopis teine asi on aga vljastpoolt kultuuri rndavate faktoritega toimetulek ehk hakkamasaamine instantsidega, kellega igapevaselt asju ajada tuleb. Nitlejat oma laste trallile iga hinna eest sooviv vimukandja kohendab pintsakut ega nustu eitava vastusega. Kas see maja on siin meie lalpidamisel? Kes maksab, tellib ka muusika. Palkan, keda tahan, nikun, keda tahan loogika haakub hsti ka Proua Kultuuriministri ennast reklaamiva pressiteatega, mille kohaselt on ta leidnud tagastamiseks raha, mille esmalt on ise ra vtnud. Mlemal juhul usuvad vimukandjad, et kultuuriini-mesed peavad neile sellise kohtlemise eest veel ka tnulikud olema. Mis teha, kui vim teeb kultuurist oma eralbu, hoolides tegelikult krgeteks aadeteks reklaa-mitud rahva vajadustest sna vhe. Kas ei peitu sellegi tdemuseni judmise taga miskit, mida igaks praeguse sea(jnese)kauplemise juures naeruvrselt iroonili-seks peab?

    Ning kas kitub kultuuriga paremini meediagi, vites, et ta kunstiliste vaadete vastu tegelikult huvi tunneb, ksides aga ikka vaid eluharjumusi kollase ajakirjanduse jaoks. Kitudes noore teismelise ttarlapsena, huvitab ajakirjandust vaid see, milli-

    seid riideid nitleja kannab, kellega kib, mida kardab. Mis on sinu praseim ese garderoobis? Kas sa meiki kasutad? Pole temast sellisena kultuurile toetajat ega

  • 72

    vastastki. Ei teki temast nnda ka silla loojat tegija ja tarbija vahel. See vib kultuu-

    ritegelasest teha kll meediathe, kuid harva tsiseltvetava kunstniku.

    Mida arvata veel produtsentidest, kes tunnevad nitlejaid vaid nende kige kommerts-likumate rollide jrgi? Sa ikka tead, kes on Vigemast? Noh, kes ta on? Buratiino! ja kituvad klientidega leolevalt: Sa ikka tead, mis on bruto? Nende manipuleeriv laadakauplemisega sarnanev palgalbirkimine (eks ma siis vta teistelt vhemaks) ei jta ohvrile palju muud valikut, kui lepingule suures vihas alla kirjutada. Ikka jb koguni mulje, justkui rviks nitlejad hoopis produtsente. Mul on ukse taga jrjekord sinusugustest. Miks sa teed minuga niimoodi? Mis ma situn sul seda pappi vi? Lahku minnakse irooniliselt lepliku rahuga. Siit hargneb probleem edasi para-tamatult juba enesemmise teemani ja nitlejate paljusiunatud haltuurategemise vajaduseni. Kuidas ikka seda kunsti taset krgel hoida, kui samal ajal on rauad tules

    rohkemates kohtades, kui suudetakse meeles pidada.

    hes jrgnevas etdis sirguvad meie ette kolm meest snnipevakingitusena. tle kskik mida ja nad mngivad ra. Jah, mngivadki. Keskendumata, tagant kiirus-tatult, vimatuid, mttetuid asju, rahva labast maitset rahuldades. Kuid ka neil on hinge taga suured aated, stiilis teeme kll vikseid ja kommertslikke asju, aga missiooniga. Vot praegu mngime kll seda, mis te ette tlete, aga tegelikult mn-giks 80 thja leheklge, mida nood kaks viina vtvat teadjameest ennem irooniaga improviseerijatele ette tahtsid anda. Nitaks oma hid oskusi ja taset. Kiiresti eri-nevaid poose vttev vaatemng pdib seekord ministriproua ksimustega Miks te elate? Mis te tahate korda saata? kui taas kord ksimusega eneseigustusest. No tore teed olude sunnil sitta ja siis oodatakse sinult veel samasugust iluknelist aatelisust, millisest poliitikud kui valimisootuses missikandidaadid krgemale tusta ei suuda. Naeratades ja trafaretselt kui tintervjuul, tuleb siis ennast reklaamima asuda: Tahan, et inimesed oleksid paremad. Vot selline tore poiss olen mina. Kui on vaja nd ministriprouat ennast paremaks ja targemaks muutma hakata, siis peab pugema ja rkima sellest, et phieesmrk on lbi armastuse inimeses empaatia-vimet kasvatada. Olukord areneb ilusa pealispinna alusele rivaalitsemisele varje heitvaks Proua Kultuuriministri udusunenoks. Esimeste ritajate jrel kipuvad teda suudlema ka kik teised. Nagu aakalid kiakse hvardava muusika taktis Proua Kul-tuuriministrit piirates tihedasti mber tema ja ritatakse igal vabal hetkel end talle

  • 73

    ligi pressida. hiselt tmmatakse ring mber saaklooma koomale, meelaks rnda-miseks parajat aega otsides. Proual endal pole olukorra le sel hetkel enam mingit vimu. Ta on ise vgistajad endale klge kutsunud. Taganeda ja lahkuda saab ta

    alles siis, kui ks nitlejatest muusika kinni keerab.

    Kuid olukord on, nagu on. Mida muud ka nitlejatel teha? Lavastuse lpu suunas lii-kudes vetakse oma kola, pakitakse kokku ja jdakse paremaid aegu ootama. Saali lae alla tmmatud suur mblikomps, valge riide sisse mssitud, meenutab oma kujult valget laeva. Thistades sellise vormi omandanuna otsekui smbolina juba ette igavesti kestma jvat kurbnaljakat ootust parema jrele. Selle ahtrit ja vri vormivad lauad on sisse toodud juba mnda aega tagasi, sna etenduse alguses. Vhemalt julgetakse kokku seotud pambu alla seisma jda. Ise seda les vinnates teatakse, kui tugev kis on sellel lootuse niidil. Hea pelgupaik, mille alla varjuda; ehk siiski midagi muutub, ehk lheb paremaks. Snniks sellest ju omajagu traagikat, kui kaasa pakitud kultuur sealt kellelegi oma raskuses phe prantsataks. Suri oma lolli lootuse ktte, eldaks, mtlemata sellele, et tegelikult on illusioonide langemine raskete komplikatsioonidega lbi petav okk. Traditsioonilise teatri asjadest puhas-tatud lava pakub enam piirideta, thja mnguruumi. Trupp on vtnud suuna neilt oodatavast traditsioonilisest kultuurist rollide, rekvisiitide ja tekstiga teatrist vas-

    tassuunda, kaasaegse kunsti maailma, uute lahenduste otsimise teele.

    Eelnevast klama jnud seisukohalisus rgib ka konkreetsemalt teatri NO99 iden-titeedist. Nad teavad, mis suunas liikuda tahavad. Aetakse oma asja ja miks mitte ajada, kui aetakse hsti. Oma intellektuaalses mosaiiksuses on teater oma nii leidnud ja titnud ka. Teist nii head pisikesele teatritest lekllastunud Eesti kultuuri-maastikule ilmselt ei mahuks, ega oleks nhtavasti vimalik ka kokku panna. Teater

    NO99 identiteet paistab kindel ja jtkusuutlik olevat.

    Vaatab ju selleski traditsioonilisest Ojasoo-Semper lavastusest meile vastu hulk iseseisvalt nnestunuid ideid, vtteid ja lhenemisi. Kuid antud lavastuse juures moodustavad need ldterviku jaoks heselt haaramatu klakuhja, kus kunstilise paljususe all on raske konkreetset keset leida. Ilmselt pole keskendatus olnud ees-mrgikski. Ometi lhenetakse materjalile nii mitmete tasandite kaudu, et tekib kohati ksimus, kas mitte ei pingutata veidi le? Niikaua muidugi, kui see kik midagi tegi-

  • 74

    jatele enestele juurde annab, aga kas maksab vaataja kest seeprast midagi liiga mastaapselt ra vtta? Kellele teater, kellele kultuur problemaatilisus tstatub ka etenduse protsessis ja on lavastuses ksimuse alla seadmise sellega igustanud. Kas nn tavaline vaataja mistab seda vihjete kogumit, mis meile lavalt paistab, vi jb ta neid ra tundmata millestki olulisest ilma? Ehk tekib tal teadmatusest tulenevalt asjadest hoopis prsitud arusaam? Sest lpuks on suur vahe, kas Kuliku koerini-meses nhakse kaasaegse kunsti mrki vi debiilset sokkidesse rtatud ministrit koinivat krantsi. Ei ole kll teatri s, kui publik ei ole kunstiajaloo vi kultuurieluga piisavalt kursis, kuid erinevate teemade ja alltekstide paljususe tttu ei saa teater seetttu rahvalt ka ilmtingimata enese igesti mistmist ning selget mtestamist oodata.

    Soov antud lavastusest paremini aru saada nuab kindlasti selle mitmekordset vaa-tamist. Lisaks veel publiku erksust nhtu peale mtlemiseks aega kulutada. Lbus on kll ja huvitav ka, juba prast esimest korda, aga peale etendust on viiteid kogune-nud nii palju, et ks sb teise ra ja jrele jb ikka paratamatult vaid ministriproua sarnasus Laine Jnesega. Omajagu irooniline seegi, kll aga mitte ilmselt teatri kavat-suslikust seisukohast, seda enam, et rgib see ju pigem Eesti vaatajate vhesest kandevimest. Omajagu iroonilisemaks kujuneb olukord seda enam, et publiku vastuvtu piiratus ei avaldu siinjuures kne all olevas lavastuses mitte ksnes intel-lektuaalsel ja tlgendaval tasandil, vaid ka puht fsilisel kujul, mille samuti lavastus

    proovile paneb.

    Kui vaataja lpuks vaheajata kahe ja poole tunnise etenduse lpul suitsunljas ja pisikese pie kes vaeveldes vaatab lavalt 15 minutit vltavat tuima asjade kok-kupakkimise stseeni ja kuuleb kusemisvistluse ajal ergutushuna karjutavat piss-piss, tundub olukord taas enam kui irooniline. Pila seega meie eneste pihta. Eesti vaataja kannatab testi vhe! Aga kogu selle iroonia oleme meie, need, kel sellised probleemid kuulutada on, endi kohta juba ise loonud. Peab tdema, et kesk-misest kannatlikuma vaataja suhtes on teater NO99 tegelikult sama aupaklik, kui kik teisedki teatrid.

    Lpuks jvad veel jnesed. Need, kes lavastuse eri etappides suurte, karvaste ja sna elavatena lavalt lbi kivad, tuimalt tunnistades nitlejate kunsti tegemise ponnistusi. Nemad on lihtsalt loomad. Kunstigaleriis, olgu seinal pildid vi surnud

  • 75

    inimesed, neid huvitab pigem porgand. Vaatlevad nad laipa vi Mart Kangro tant-sustseeni mis ongi neil inimestega ja nende kunstiga peale hakata? Kultuuri ja porgandi vitluses jb vitjaks teadagi mis. Eks ole toitumine elu ks phivajadus ka meil. Nagu Eha Komissaarovgi viitab, viskas Beuys surnud jnese peale aktsiooni Ren Blockile, tee sellest midagi, sme ta ra.

  • 76

    Igaks on kriitikKertu Hool

    Kui palju peab olema hes lavastuses teda mbritsevat hiskonda ja miniskandaa-limaigulisi viiteid, et ajakirjanduse uudiseknnist letada? Lihtsustades piisab vaid hest vihjest prominendile ja natukesest uriinist. Kui palju aga ajakirjanduses kirju-tatust on kasutusklblik lavastusesiseste kunstiliste viidete avamiseks?

    Teatrikriitika kannab mitmeid eesmrke: informatiivset, meelelahutuslikku, ajaloolise silitamise ning vib-olla mnel juhul koguni kunstilist eesmrki. Ideaalis annab see ka konstruktiivset vastukaja lavastuse loovmeeskonnale ja seob lavastuse laiemasse kultuurilisse ja/vi hiskondlikku konteksti. Kiki neid eesmrke hendada pole just kerge lesanne, kuid kik teatriarvustajad vivad ning autori meelest isegi peavad selle poole pdlema. Reflekteerimine aga ei peagi olema lihtne.

    NO83 Kuidas seletada pilte surnud jnesele ajakirjanduses ilmunud kirjutiste ana-ls kitsamas (teatri NO99) ja laiemas (Eesti teatri ja Eesti kultuuriajakirjanduse) kontekstis annab levaate literaarsetest reaktsioonidest sellele lavastusele. Lisaks pan ka selgusele juda, millise ning kui mjuva ldpildi ajakirjandus surnud jn-

    kude ning seletuste diskursusest loob.

    Ksimus on kultuuri kommunikatsioonis, Eesti hiskonnas, inimestes, kunstnikes ja kunstis, vaatajates, majanduses, kultuuripoliitikas, trupis, hesolemises, arusaami-ses, improvisatsioonis ja veel terves hulgas mttelistes hendusjoontes, mida sellest lavastusest vlja saab joonistada. Minu kirjutise puhul on probleem vastuvtus, krii-tikas ning ldpildis, mille kirjutised joonistavad.

    Teatri NO99 loomingulisele kollektiivile on omane panna hiskonna koosolemise aluseid kriipivaid ksimusi teatrikunstilisse vormi ning lisada sellele piisav kogus meelelahutuslikku ja lbimeldud vaatemngulisust. mbritseva hiskonna selge sidumine lavastusse, kergelt skandaalsete vi valusate teemade sisse toomine ning

  • 77

    mainitud vaatemngulisuse kasutamine lavastuse sees tagavad huvi ning piletite mgi, mis paradoksaalsel kombel aga ei garanteeri kunstilist suurteost ega ole piisav rahaline tagatis edasise kunstilise tegevuse jtkamiseks. Kunsti tegemine on

    majanduslikult kallis ning selle doteerimine paratamatu. Vesi on mrg!

    Performatiivsete kunstide turundus on samuti paratamatu. Ka see vesi on mrg. Puhtalt informatiivse vi siis seksikalt huviratava ning vau-kui-geda turundusega on enamik inimesi juba harjunud. Selles infomras ajalehepinna vit mine, blogidesse murdmine ning inimestevahelisse suhtlusesse sisse sbimine on teadus omaette. Teater NO99 murrab lbi, kuid publiku reaktsioonis domineerib paratamatult seksi-kas turundus ehk Laine Jnese poleemika.

    Raha ei ole paigutatud kunsti. Ojasoo/Semper ja teatri NO99 nitlejad teevad selle selgeks. Aga kuidas on lood kunsti vastuvtmise rahalise seisuga? Selgitan: vaat-luse all olev lavastus viitab paljudele kunstisndmustele, mille mistmiseks peaks kima ldhariduse juurde moodsa kunsti ja selle klassikute tundmine. pikut ega ka laiemat klapinda sellisele haridusele Eesti ldharidusruumis ei ole. Seda nita-vad vga hsti lavastuse Kuidas seletada meediakajastused laia tar be meedias, mis ootusprase analsi ning viidete ratoomise asemel keskendusid esi mes tele emotsioonidele, Eha Komissarovi loengule (Beuysi ramainimine) vi skan daa-litsesid jnku ja kultuuripoliitika mdasoos. Selline oli meediakajastustest tek kinud esmamulje.

    Etendust ei saa kadudeta konserveerida. Teater on kaduv kunst, millest jvad alles tekstid (vaatajakogemus ja kriitiku kirjutatud anals) ning tnapeval ka video. Kumulatiivselt saab hel hetkel sellest teatriajalugu, mis omakorda on teatrikriiti-kule ks kontekstiloomise materjale. See on avaliku teatridiskursuse osa, millesse antud lavastus avaldatud kriitika rohkuse ja skandaalihngu tttu kindlasti koha on

    kindlustanud.

    Esietendusele jrgnes laiatarbemeedias keskendumine kultuuriministri Laine Jnese ja lavastuses tegutseva anonmse ametniku sarnasustele ning sellele, et teatri NO99 trupp tles leeile otse ja ilma keerutamata, mida nemad kogu sellest suru-tisest arvavad kultuurilt vetakse muudkui raha vhemaks, kultuuriminister ajab aga silmad suureks, rgib loomemajandusest ja hab muudkui: hei hoo, hoidkem

  • 78

    aga lippu krgel (Kbar 2009).

    Lisaks veidike kolletuvale provokatsioonile klas ka arvamus, mille suurimaks pro-mootoriks massimeediumide sfris oli ks lavastuse autor Tiit Ojasoo (ning keda ka tsiteeriti), et tegelikult rgib lavastus ka paljust muust. pean olema nus teatri juhi Tiit Ojasoo elduga, et lavastus rgib ka paljust muust kui ks nnetu kultuuri minister ja sisaldab enamat kui tistegemisstseen, mida kommunikatsiooni-hiretest viimase piirini viidud kunstiinimeste omakohtuna tlgendatud on, (Eslas 2009) nii kirjutati Posti mehe arvamuskljel mned pevad prast esietendust.

    Meeldivaid lugemiselamusi ning edasiviivat mtlemismaterjali pakkus philiselt kaks kirjutist: Andres Noormetsa kds sltda plte srnd jnsle Teater. Muusika. Kinos ning Madis Kolgi Kas loomastumine vi leppimine Sirbis.

    Kige levaatlikuma ja ehk ka lugejasbralikuma, kuid samal ajal tpse ning paljut-levama artikli kirjutas Madis Kolk, mis algas lavastust Kuidas seletada ... ksitlevate artiklite kontekstis klassikalise seisukohaga: Kllap klab paljudele ebasiiralt Tiit Ojasoo kinnitus, et lavastuse Kuidas seletada pilte surnud jnesele puhul pole kuigi oluline praeguse konkreetse kultuuriministri isik ja nimi ning leldse ei seisne lavas-tuse phirhk kultuuriametnike mnitamises. Paar tugevat kujundit vlja arvatud, tegeldakse aga laval tepoolest avarama temaa tikaga. (Kolk 2009).

    Too artikkel ei jnud ootuspraselt jnese ning kunsti loomise/tlgendamise temaatika juurde, vaid tegeles kunstiliste viidete avamisega ning mjus isegi didak-tiliselt, kuid see kogus kunstiharidust, mida Kolk edasi andis, oli/on eestlasele kahtlemata vajalik.

    Teatrikriitika kunstilise eesmrgi kandmises oli kige eesrindlikum Andres Noormets, kes ajas vormiliselt postmodernselt pihku itsitama enda lli tisega Teater. Muusika. Kinos, kuid sisuliselt tabas jnese pea pihta, haaras jnesel sar vist ja avas jnese silmad. Ta taandas lavastuse kaks dimensiooni (pragmaatiline ja kunstiline, poliitiline ja emotsionaalne) kahele teljele horisontaalsele ja verti kaal se le. Horisontaalne on kik pragmaatiline ja igapevane, vertikaalne, vastupidi, sak raal ne ja tunnetus-lik (Noormets 2009). Nende kahe dimensiooni jagamatust kommunikatsioonist ning hildamatusest sai kokku neli ja pool leheklge kriitikat, milles lisaks lavastusele kajastatakse palju muudki. Loomulikult ei ole sellised llitised kiirtoit teatrimaiale,

  • 79

    vaid pigem pikalt kpsenud jneseraguu, mille nansid avavad ennast ajapikku.

    Meediumides leidus samas ka meelilendavaid emotsioonipuntraid, mille lahtiharu-tamiseks on need ehk piisavalt humoorikad, et neile fookusetus andestada. Niteks Postimehes 12. mrtsil: Selles lavastuses tsise noga nalja ei tehtud, kll aga r-giti naerunoga kige tsisemad jutud ra. Kas eesti kultuuri tulevik on meie ktes vi jnese kppades? kki on jnesekpad ka meie kes? Jnesekppi on kombeks talismanina kaasas kanda, aga mitte koos jnesega, ei mahuks taskusse. Nii tuleb jnes ikkagi ra tappa, aga kuidas talle siis pilte seletada? Kikidele ksimustele saab vastused teatris, kuid millised, see oleneb juba vaatajast. (Prints 2009).

    Tekitab ksimusi, eks?! Mis kpad? Kelle taskusse? Miks need taskud ja kpad jrsku sisse hppasid? Ei tundu loogilise jrjestusena: eesti kultuuri tulevik ja kpad talis-manina kaasas ja jnes ikkagi ra tappa?!

    Nalja vhemalt saab ja videtavalt tulevad vastused teatrilavalt. Siinkohal olen hal-vasti varjatud hmmingus. Tean, mida tunneb Margit Tnson, kes kirjutas: Luge nud lbi pevalehtede prkavad vastukajad NO83 esietendusele, sigines nutus ja kogu-nes kahtlus, kas me vaatasime ikka sama lavastust. (Tnson 2009). Samuti peab nustuma samas artiklis kirjutatuga, et asi on kunstis ning kommunikatsioonis. Huvi-tava ning vib-olla ka tiesti juhusliku kriitika vahelise kokkupuutepunktina nime tab ka Tnson horisontaalset ja vertikaalset telge, kuid tundub, et pigem orga ni satsiooni ning tarbimismudeli nitel, mitte sakraalse ja profaanse illust reerimiseks, nagu seda tegi Noormets.

    Pevalehekriitikat ning erialaajakirjades ilmunud artikleid ei saa vga tsiselt-vetavalt samade kriteeriumide jrgi mta, kuna esimene tegeleb pigem kiire le vaate andmisega. Sageli on ka kirjutamise aeg arvustajal vga napp ning liph-jalik analsimine jb pigem erialaajakirjanduse kanda. Samuti mrab vga palju pevalehe kui meediumi formaat. Seal paraku liiga keerulisi ning aeganudvaid info-pomme ei avaldata.

    Keeruline on pevalehekriitika omapra meisterlik valdamine. Kui vtta kriteeriu-miks, et kriitik esindab publikut, siis viks iga etendusel kija ju ajaleheveergudel arvustajat mngida. Iseksimus on aga teatrist kirjutamise oskus. Kuna ajalehes ilmunud artiklid on potentsiaalne osa teatriajaloost, siis tekib siin ksimus kirjutaja

  • 80

    professionaalsusest. Olen veel noor ja rikkumata, mistttu usun kirglikult, et teatrist kirjutajad peavad tundma vastutust nii enda teoste kunstilise taseme eest kui ka publiku ees. ks osa sellest vastutusest on kergelt didaktiline ning laiema hiskonna

    haritusse investeeriv.

    Samal ajal ei vida ma, et teatrikriitik peab olema kindlasti mne akadee mi lise ppe-asutuse vilistlane, kuid kahju sellest tusta ehk ei saa. Lehes ilmuv kriitika on nagu kaevurilambiga suuna nitamine ja lavastuse vimalike viidete valgus tamine kib siia juurde. Teatrikriitika peab andma rohkem infot lavastuse kohta, kui pelgalt esmastel tundmustel seisev emotsioon. Selle lavastuse kohta pevalehtedes avaldatud kriitika oli kll meelelahutuslik, kuid informeerivat ning harivat funktsiooni see paraku ei tit-nud. Laiema konteksti loomise vime on ks osa kriitika informeerivast funktsioonist. Sellist laiemat informeeriva fooni li minu arvates selle lavastuse puhul just Madis Kolgi artikkel Sirbis.

    Pevalehtedes pstitatud teemade puhul soodustatakse alati hiskondliku diskus-siooni teket, mis idee poolest muudab meie hiskonda pluralistlikumaks. Kriiti kale tavaliselt meediakanalites tohutut keskustelu ei jrgne. Pole tavaline, et kriitikale tehakse kirjalikult vastukriitikat. Lahmivad arvajad ja kriitikud tuleb kindlasti kor-rale kutsuda, kuna see avardab nii publiku kui ka kriitikute silmapiiri ja muudab lavastuse retseptsiooni mitmekesisemaks. Vib-olla, et isegi muudab teatrikriitika intrigeerivamaks, kuna eeldab teatava diskussiooni teket vastuvtjate ja miks mitte ka praktikute vahel. Sellise dialoogialgatuse on teinud teatris NO99 tegev Eero Epner vastuseks Andres Laasiku kriitikale, mis ilmus 12. mrtsi Eesti Pevalehes.

    Laasik tulistab enda kriitikakahurist: Kui prast GEP-i ji mulje, et NO-teater on ppinud tegema td tekstiga, siis nd see mulje hajus. Stseenid on kehvasti vlja arendatud, kordustel phinevad arengud ei toimi, karakterid ei ole alati phjendatud ja selgepiirilised. (Laasik 2009). Ja tulistab veel: Aga kas see ere Jnese-kujund sraks ilma halli omaenese kunstivaevade kes vaevleva kordeballetita, mis ta mber laiub? See on ksimuste ksimus. (Laasik 2009).

    Eero Epneri kommentaarides Andres Laasiku madalastiililisele arvamus plah vatusele nidatakse npuga krii tika argumentide meelevaldsusele ja mdalaskmistele kuns-tihariduses. Niteks: Beuysi performance ei keskendunud jnesele aktsiooni

  • 81

    eesmrgiks ei olnud see, et surnud jnes noogutaks ja tleks: ma mistan. Aktsiooni eesmrk oli knelda mitte jnesest, vaid kunstnikust ja kunstist ning sellest, kuivrd keeruline, traagiline ja absurdne on kunsti tegemist ja olemust phjendada vi sele-tada. (Epner 2009). Muigama paneb aga Laasiku vhene kunstitundmine vi huvi puudumine kunstiliste viidete vastu, mis kajab hsti kokku juba eelpool ksitletud puudujkidega ldise kunstihariduse vallas.

    Laasiku ja Epneri kirjutiste vahel ji diskussioon tekkimata. Lhenemised ning arvatavasti ka kultuurikogemus on neil autoritel vga erinev. Vrdlen lavastust kor-termajaga. Teatrittaja Epner on les heksandale korrusele roninud mda treppi, kinud igal korrusel ning tunneb kiki selle maja koridore, detailplaneeringut ja ela-nikke. Majaklaline Laasik sitis liftiga kaheksandale korrusele ja ei saa nd hsti aru, miks on paik, kuhu ta judis just selline, ning ei aimagi, et tema mber laiub omavahel hendatud koridoride ja korterite rgastik. Teatrikriitikul siinkohal peab aga olema uudishimu terve korterelamu vastu. Kui ei jua tervet maja hoomata, viks kas vi paaril korrusel peatuda. Siis on hea prast teistele rkida.

    Arvata arvajatest, kirjutada kirjutajatest ning nksuda (lavastust) ninute kal lal ei ole kerge, mistttu kipun kriitikat kritiseerides keksima koomiliste ker gen duste konarlikul knniteel vi vrdlen vimsaid vljatlemisi ebakindlate ldis tustega. Meediakajastused andsid aga vga vastuolulise pildi ning peab tdema, et ldpilt on kolmeks killuks: Jnese skandaali kajastus (pevalehtedes vahetult prast esi etendust ilmunud arvustused), meelelahu tuslik, kuid ettevaatlikuks tegev he dimen siooniline arutlus, millele lisaks jnesele veel mnest aspektist kirjutati (samuti pevalehtedes) ning kirjutised, mis lhenevad jnesele lavastuse taotlust silmas pidades ning pa-vad selle pinnalt tukudes teemat mitme klje pealt seletada (kultuurilehes Sirp ja ajakirjas Teater. Muusika. Kino).

    Kuidas tidavad ksitletavad artiklid sissejuhatuses vljatoodud teatrikriitika ees-mrke? Pevalehtede phjal silib skandaalne ja meelelahutuslik, erialakirjandusest kunstiline kontekst ning Epneri ja Laasiku dialoogist viide kunstihariduse vaja-kajmistele ja teatrikunsti interpreteerimise vastuoludele. Lavastuse tegijad said kirjutatust tunnistust selle kohta, et kunstilisi viiteid ei tabatud ra vi huvi nende vastu isegi puudus (Ojasoo jt 2009).

  • 82

    Kiki kriitikatekste ansamblina ksitledes on enamik sissejuhatuses nimetatud kriitika tunnuseid tidetud, kuid eraldiseisvatena jvad infovhesuse ja analsipuudulik-kuse tttu pevalehtedes avaldatud ksitlused suuresti emotsiooniphiseks. Paari skandaalsema episoodi nimetamine ehk tekitas lugejates huvi etenduse vastu, kuid tagantjrele kommentaariks sellest lavastusest pevalehtedes avaldatud kriitika ei kndinud. Kll pakkus seda aga Kolgi ja Noormetsa kirjutis.

    Julgen kahelda, kas kik arvajad, kes vtsid endale sellest lavastusest kirjutamise lesande, on kriitikud. Pelgalt emotsiooni vi esimeste mtete pealt kirjutamine tagab ebakvaliteetse kirjatki, mis peale pahameele ja/vi huvipuuduse lisavrtusi ei kanna. Kui asi on kunsti vastuvtmises, kas siis igaks on kriitik?

    Tagasi tulles sissejuhatuses nimetatud kriitika lesannete juurde, vib anda liht-sustatud vastuse, et kirjutada viksid ju kik, kes teatrit tunnevad, kunstist lugu peavad ja kirjaoskamatuse vi depressiooni all ei kannata. Igaks on kriitik. Ise-asi, kas kriitik avalikus teatridiskursuses, turvalises tutvusringkonnas vi vaikses monokommunikatsiooniaktis.

    Kasutatud kirjandus

    Epner, E. (2009) Jnesel ja jnesel on oluline vahe (kommenteeritud). http://www.no99.ee/tekstid.php?event_id=30&nid=10 Vaadatud 10.-19. mrts.

    Eslas, U. (2009). Koolnud jnes. Postimees, 16. mrts.

    Kolk, M. (2009). Kas loomastumine vi lepitus? Sirp, 20. mrts.

    Kbar, E. (2009). Surnud jnes. Postimees, 11. mrts

    Laasik, A. (2009). Jnesel ja jnesel on oluline vahe. Eesti Pevaleht, 12. mrts.

    Noormets, A. (2009). kds sltda plte srnd jnsle. Teater.Muusika.Kino, 28, 8-9, lk 30-34.

  • 83

    Prints, K. (2009). Kuidas seletada kunsti kehakultuuriministrile. Postimees, 12. mrts.

    Tnson, M. (2009). Teatriring: miks, kuidas ja kellele. Eesti Ekspress, 2. aprill.

    Suulised allikad

    Epner, E, Ojasoo, T ja Semper, E-L. (2009). Arutelu autoritega. Tallinn, 19. november.

    Ka sina, Brutus!Usaldusest teatri NO99 lavastuses Kuidas seletada pilte surnud jneseleAtmosfrist ja thendustest, nende loomisest ja lhkumisestImprovisatsioon purgis/pildilNitlejad ja rollid teatri NO99 lavastuses Kuidas seletada pilte surnud jneseleJnes kui kujund teatri NO99 lavastuses Kuidas seletada pilte surnud jnesele?Inimene (inimlikkus) ja amet (ametlikkus) lavastuses Kuidas seletada pilte surnud jnesele?Kehade soovitav sooritusM.A.I: Jnes on surnud. Elagu jnes!Kuidas seletada surnud inimest elavale jneseleIgaks on kriitik